Kohalike valimiste tulemus on kõikide erakondade jaoks mitmekihiline ning võib pikemas perspektiivis kinnistada praegust opositsiooni ja koalitsiooni jaotust.
Valimistejärgsel päeval on valijatel ja ajakirjanikel suur kiusatus kohe tulemuse põhjal välja kuulutada võitjad ja kaotajad. Kelle positsioon paranes ja kes tegi rekordi või kukkus näoli. Lihtne nagu spordis. Ainult poliitika ei ole sport ning esmapilgul võiduna näiv tulemus võib pikemas vaates olla hoopis kaotus.
Kas EKRE 2013. aasta kohalikest valimistest igal mõõdetaval moel parem tulemus oli võit? Kohad Tallinna ja Tartu ning veel kümnete omavalitsuste volikogudes, 6,7 protsenti kõikidest antud häältest, võrreldes tollase hädise 1,3 protsendiga. See on õige, aga praegust EKREt pole põhjust kõrvutada 2013. aasta EKREga, vaid ootustega, mis nendele erakonna enda ja avalikkuse poolt pandi. Kindlasti oli ootus, et EKRE teeb parema tulemuse kui IRL, kes paraku lõpetas üle-eestilises arvestuses kaheksa protsendi peal. Või sotsiaaldemokraadid, kes said rohkem kui 10 protsenti kõikidest häältest.
Lisaks ei kanna kriginal üle valimiskünnise tulek kuvandit mässulisest erakonnast, kes jõuliselt eliidile ja muudele “kabajantsikutele” tuld annab. Brändi tugevus, mis riigikogu valimistel tõi parlamenti tundmatuid nimesid, ei tööta enam samal moel. Ilmselt näeme varsti isa ja poeg Helmet aktiivselt erakonda rahva poolt armastatud inimesi värbamas.
Kas IRLi järsk langus (üle Eesti 17 protsendilt kaheksale ja Tallinnas 19 protsendilt 6,6 protsendile) oli kaotus? Kindlasti. Aga IRLi, mis 2013. aastal valijaid inspireeris ja erakonda uusi inimesi tõi, ei ole enam. Praegusele IRLile on Tallinnas ja Tartus volikokku pääsemine ning mitmes olulises omavalitsuses valimiste võitmine suur võit. Iseasi, kas sest piisab enamaks kui Toompeal eneseväärikuse säilitamiseks.
Pealiskaudselt võib tunduda, et IRLi pääsemisele aitas kaasa Vabaerakonna uskumatu otsus mitte minna valimistele. Osaliselt kindlasti, aga IRLi üllatustulemus näitas ka nende tugevat külge, milleks erinevalt Vabaerakonnast ja EKREst on kampaaniavõimekus.
Reformierakonna 18 mandaati Tallinna volikogus on täpselt kaks korda rohkem kui eelmistel valimistel. Ometi oli erakonna juht Hanno Pevkur valimiste ööl pigem tõsine kui rõõmus. Heast tulemusest hoolimata tuleb Tallinnas ja riigi tasandil veel aastaid opositsioonis olla.
Erakonna linnapeakandidaat Kristen Michal isiklikult põrus. 2361 häält on kõvasti vähem kui näiteks samas Haabersti ringkonnas kandideerinud Viktor Vassiljevil või paljudel erakonnakaaslastel mujal Tallinnas. Kui veel reedel liikus jutt, et Taavi Rõivase asemel kolib riigikogu aseesimehe kabinetti Michal, siis valimiste ööl selgus, et teda erakonna esimehe valimistel löönud Hanno Pevkur nõuab selle positsiooni endale.
Ka Pevkuri väljavaated ei näi pilvitud. Erakonna tagatubades (mitmus tundub siin õige vorm olevat) kaalutakse tema võimalusi 2019. aasta riigikogu valimistel ning kohalike valimiste tulemus paraku neid ei parandanud.
Sotsiaaldemokraatide seis on isegi puhtalt numbrite pealt vaadates vastuoluline. Üle Eesti tulemus pisut kukkus, Tallinnas pisut paranes. Paaris omavalitsuses nagu Võru ja Suur-Saaremaa tuli supersaavutus. Samas Tallinnas Keskerakond otseselt sotse partneriks ei vaja.
Kui miski on selge, siis see, et Toompeal sotsiaaldemokraatide jaoks sobiv koalitsioon püsib, eelkõige tänu IRLi vee peale jäämisele. Riigikogu valimiste vaade väga hea pole, kuid erinevalt Pevkurist ei pea Jevgeni Ossinovski muretsema, kes 2019. aasta märtsis erakonna peaministrikandidaat on.
Ja lõpuks Keskerakond. Üle 40 000 hääle vähem kui eelmistel valimistel. Tallinnas habras enamus. Venekeelse toetuse vähenemist ei kompenseerinud eestikeelsed hääled. Aga tegelikult on Keskerakond nende valimiste suurim võitja.
Jüri Ratas, Mailis Reps ja Kadri Simson on tõestanud, et Keskerakond võidab valimisi ilma Edgar Savisaareta, enamgi veel − ka siis, kui Edgar Savisaar kandideerib Keskerakonna vastu. Enam ei pea Savisaarest rääkides sõnu valima. Ratas tegi selge vahe sisse juba 16. oktoobri esimestel minutitel.
Ka asjaolu, et Tallinnas oleks turvalisem ainuvõimu asemel näiteks sotsidega koalitsioon teha, võib Keskerakonna jaoks pikas plaanis olla hoopis võit. Koalitsioon võimaldaks lahti saada ainuvõimu korruptiivsest painest. See omakorda annab lootust riigis võimul olla kauem kui ühe valimistsükli.