Warning: count(): Parameter must be an array or an object that implements Countable in /data03/virt1864/domeenid/www.pohjarannik.ee/arhiivpr/wp-content/plugins/adrotate-pro/adrotate-output.php on line 687
Saada vihje
Narkomaanid saavad ka vanglas metadooni (0)
Hiljuti mõisteti süüdi narkomaan, kes püüdis Viru vanglas metadooni abil narkoäri ajada.Hiljuti mõisteti süüdi narkomaan, kes püüdis Viru vanglas metadooni abil narkoäri ajada. 

Kui Jõhvis on palju pahameelt tekitanud kesklinna lähedal töötav metadoonikeskus, kus mõningatel aegadel on narkomaanide kontsentratsioon üsna suur, siis enamik inimesi ei tea, et linnas on üks metadooniasutus veel − Viru vangla −, kus uimastisõltlased saavad regulaarselt seda opiaati manustada.

Metadoonravi vajalikkust on riik põhjendanud peamiselt sellega, et narkomaanid ei pea siis illegaalset uimastiäri nuumama ning selleks vargile minema − kahju ühiskonnale on väiksem. Kuid miks pakutakse sõltlastele seda narkoainet ka vanglamüüride vahel, kus nad isoleerituse tõttu ei saa nagunii uimasteid tarvitada?

Kaks tüüpi ravi

Justiitsministeeriumi vanglate osakonna taasühiskonnastamise talituse juhataja Maret Miljan ütles Põhjarannikule, et tervise arengu instituudi (TAI) suuniste järgi peab metadoonravi olema kättesaadav kinnipidamisasutustes viibivatele opioidisõltuvusega isikutele. “Põhiline on see, et vabaduses alustatud ravi ei tohi kinnipidamise tõttu katkeda.”

Eesti vanglates on metadoonravi võimaldatud alates 2008. aastast. Spetsialistide sõnul viiakse metadooni abil läbi nii võõrutusravi kui ka toetavat säilitusravi, mis on pikemaajalisem ega sea eesmärgiks sõltuvusest vabanemist. Ehk siis legaalne “pilvesolek”, mis ei tekita teistele kahju.

“Lühikese karistusaja puhul ei jõuta kinnipeetavaga muid taasühiskonnastavaid tegevusi läbi viia ning vabanedes saab ta tagasi pöörduda metadooniprogrammi ja suurema tõenäosusega ei asu uuesti uimasteid tarvitama. Pikema karistusaja puhul on võimalik kinnipeetavale pakkuda ka teisi ravi ja rehabilitatsiooni võimalusi ning seetõttu üldjuhul metadoonravi aastaid ei jätkata,” väitis Miljan.

TAI nakkushaiguste ja narkomaania ennetamise osakonna juhataja Aljona Kurbatova ütles, et opioidisõltuvus on krooniline haigus, mille ravis kasutatakse mitmesuguseid ravimeid ja üheks ravimiks on ka metadoon. “Metadoonil põhinev asendusravi on tõenduspõhine ning seda rakendatakse maailmas juba 1960. aastatest. Maailma terviseorganisatsiooni hinnangul on metadoonasendusravi näol siiani tegemist ühe efektiivsema opioidisõltuvuse ravi meetodiga. Metadoon kuulub ka maailma terviseorganisatsiooni eluliste ja oluliste ravimite nimekirja,” ütles ta.

Kurbatova sõnul on kinnipeetavate seas suur hulk sõltuvusprobleemidega inimesi, kellele peavad vanglas olema tagatud tervishoiuteenused, sealhulgas sõltuvusravi. Kinnipidamisasutustes osutatakse tema väitel metadoonil põhinevat asendusravi peamiselt võõrutusravina ehk eesmärk on inimene opioididest võõrutada. Vajaduse korral jätkatakse asendusravi nn säilituse eesmärgil nendel, kes said seda ravi ka enne vangistust.

“Oluline on mõista, et opioidisõltuvus on krooniline haigus. See ei ole lihtsasti välja ravitav, kuid see on ravitav. Tagasilangused ehk seisundi ägenemised esinevad kõikide krooniliste haiguste puhul, sh ka sõltuvuse puhul. Näiteks on ka kõrgvererõhktõbi ja diabeet kroonilised haigused, mis ei ole väljaravitavad, kuid mida on võimalik ravida,” kinnitas ta.

Ravim on vaid üks osa raviteenusest. Lisaks ravimi andmisele peab patsiendile TAI suuniste järgi osutama psühhiaatrilist, psühholoogilist ja sotsiaalselt abi eesmärgiga parandada tema füüsilist ja vaimset tervist ning ka sotsiaalset olukorda.

Narkokuritegu vanglas

Kõikide narkootiliste ravimite ebaseaduslik käitlemine on karistatav ja kuigi justiitsministeeriumi kinnitusel käib vanglates metadooni manustamine meediku range järelevalve all, tekitab see siiski ka vanglas kiusatust narkoäri ajada.

Hiljuti jõustus Viru maakohtu otsus, kus karistada sai üks kaks aastat tagasi Viru vanglas istunud varas ja sõltlane, kes püüdis kaaskinnipeetavale oma metadoonidoosi sokutada. Roman (32) on üks metadooni saav sõltlane.

Vangis olles jättis ta manustamata metadooniannuse, millest saab narkojoobe tekitada kuni 8 inimesele. Skeem oli välja mõeldud nii, et Roman ja tema kõrvalkambri asukas viisid enne jalutuskäigule minekut kumbki oma prügikorvi konteineri juurde. Roman oli aga oma prügikorvi põhja kilekoti alla peitnud hambapastatuubi, millesse oli metadoon peidetud. Tagasi tulles vahetasid vangid aga prügikorvid ära. Seekord said vangivalvurid pettusele jälile ning praegu juba vabaduses viibiv Roman sai selle kuriteo ning paari poevarguse eest tingimisi vangistuse.

Maret Miljani sõnul määrab metadoonravi vanglas psühhiaater ning metadooni antakse ainult nendele kinnipeetavatele, kellele on see ravi määratud. “Metadooni annab kinnipeetavatele kätte tervishoiutöötaja ning seda protsessi jälgib valvur. Kohustuslik on tarvitada see kohe ning juua peale vett. Pärast seda on kohustuslik näidata ette valvurile suu, et oleks võimalik veenduda, et metadoon on manustatud korrektselt. Selliselt on viidud miinimumini metadooni sattumine isikutele, kellele pole see näidustatud.”

Eestis on metadoonravil ligikaudu 1000 inimest, samal ajal kui süstivaid narkomaane on kümme korda rohkem.

Justiitsministeeriumi andmetel oli Eesti vanglates 2016. aasta lõpus 854 sõltuvusdiagnoosiga isikut, moodustades 32% vangide üldarvust.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.

Warning: count(): Parameter must be an array or an object that implements Countable in /data03/virt1864/domeenid/www.pohjarannik.ee/arhiivpr/wp-content/plugins/adrotate-pro/adrotate-output.php on line 648