Erik Gamzejev, ajalehe Põhjarannik peatoimetaja ANNA MARKOVA Lõppenud aasta tõi Ida-Virumaa ja selle suurima linna Narva ülejäänud Eesti inimeste teadvusesse tugevamini kui kunagi varem. Nüüd on põhjust küsida, kuidas seda erakordset tähelepanu piirkonna arengusse pöörata.
Põhjarannik valis ülejäänud Eesti tormilise huvi tõusu Ida-Virumaa vastu aasta sündmuseks. Narva esiletõusu pidasid oluliseks sündmuseks ka mitmed üleriigilised meediakanalid ning arvamusliidrid. Teiste hulgas ka näiteks professor Mihhail Lotman Postimehe aastalõpuintervjuus.
Ida-Viru vastu on senisest suuremat huvi hakanud tundma ka erakonnad. Eelseisvatel riigikogu valimistel kandideerivad selles ringkonnas kaks praeguse valitsuse ministrit (siseminister Katri Raik ja keskkonnaminister Siim Kiisler) ning europarlamendi saadik (Yana Toom). Mitme ministeeriumi ja riigiasutuse 150 ametnikku olid augustis kaks nädalat Ida-Virumaal välitöödel, et saada vahetut tunnetust elust Ida-Virumaal. Ametnike põhiline järeldus oli küllaltki triviaalne: maakond vajab arenguks riigilt senisest märksa rohkem raha.
“Paljude toredate algatustega ongi kõik kena sinnamaani, kuni kerkib küsimus, kes maksab kinni jooksvad kulud.”
See kõik on vahva. Aga eriline tähelepanu ühe piirkonna vastu ei kesta lõputult. Milline on selle tuntav tulemus ja kuidas suudab Ida-Virumaa ise talle osaks saanud ebatavaliselt suure tähelepanu pöörata soodsaks pärituuleks, mis aitaks piirkonna elujärge kiiremini parandada?
See, kuidas soodsat õhustikku ära kasutada, sõltub paljuski Ida-Viru omavalitsusjuhtidest ja sellest, kas nad on probleemide sisulisel lahendamisel koostööaltid või keskenduvad eelkõige vaid oma võimu hoidmisele ning mitmes suuremas linnas juba paarkümmend aastat valitsenud “jaga ja valitse” stiili süvendamisele.
Narva volikogust pole viimastel kuudel selles osas häid uudiseid tulnud. Piinlik venitamine punamõrtsukalike tänavanimede muutmisega on veel eelkõige märgilise tähendusega, kuid kultuuripealinna taotluse koostamise eelarve kärpimisel võivad olla tagajärjed, mis võivad nullida kõik selles suunas seni tehtu. Kuidas läinud aastal esile tõusnud positiivsed ootused tegelikkuses ellu õnnestub viia, sõltubki suuresti sellest, millist joont asub hoidma läinud suvel Keskerakonnast lahku löönud Narva võim.
Vaba Lava teatrimaja rajamine Narva on oluline sündmus, ent selle reaalset mõju ja elujõudu ei määra ühekordsed projektid, vaid regulaarne tegevus. Sellekski on vaja sisulist koostööd kohaliku omavalitsusega. Paljude toredate algatustega ongi kõik kena sinnamaani, kuni kerkib küsimus, kes maksab kinni jooksvad kulud. Narva volikogu pole ettepanekule katta töötajate palgakulud rohelist tuld näidanud.
Virumaal tegutsevad ülikoolide kolledžid on olnud edulood, kuid nendegi puhul ootavad ülikoolid riigilt üha selgemalt lisarahastamist, sest peale tudengite õpetamise täidavad nad ka kaalukat regionaalpoliitilist rolli. Seda pole võimalik lõputult sisemiste reservide ja inimeste entusiasmi arvel teha.
Alanud aasta peaks selgust tooma ka Indrek Neivelti idee suhtes rajada Narva väga kõrgel rahvusvahelisel tasemel IT-kolledž. Kas riik hakkab seda Ida-Virumaa arengut positiivselt mõjutavat suurt ja kallist plaani ellu viima või panustab hoopis olemasolevate kolledžite tugevdamisse? Või ei tee kumbagi? Kas sel juhul pannakse kolledžid lihtsalt kinni ja tehakse ühtlasi lõpp ka kõrgharidusele Ida-Virumaal? Eestikeelse gümnaasiumihariduse jätkumine Ida-Virumaa suuremates linnades Narvas ja Kohtla-Järvel on juba nagunii reaalsesse ohtu sattunud. Oleks tragikoomiline, kui Ida-Viru suhtes erilisel tähelepanul oleksid sellised äraspidised viljad.
2019. aastal peaks Ida-Virumaale tulema tuhandeid uusi töökohti. Seda juhul, kui õnnestub täita vabariigi valitsuse poolt 2009. aastal seatud eesmärk, luua Ida-Virumaale rajatavatele tööstusaladele 4400 uut töökohta. Seni on seatud sihist puudu veel 80-90 protsenti. Tänavu peaks tulema seega enneolematult vägev lõpuspurt.
Tallinna tehnikaülikooli rektor Jaak Aaviksoo rääkis Põhjarannikule antud intervjuus, et Eesti riigil oleks aeg teha vähemalt kümne aasta pikkune strateegiline plaan Virumaa toetamiseks ja väljaarendamiseks ning selle elluviimiseks peaks olema suurusjärgus miljard eurot. Kolme-nelja miljoni euro kaupa aastas jupitamist, nagu on kavandatud kaks aastat koostatud valitsuse Ida-Viru programmis, nimetas Aaviksoo inimeste narrimiseks.
Ida-Virumaa on võitnud ülejäänud Eesti positiivse tähelepanu. Nüüd ei tohiks lasta käest soodsat aega teha maakonna arengut mõjutavaid suuri otsuseid. Seda nii kohalike omavalitsuste kui ka riigi tasandil.