Kriisiolukord on muutnud inimestest hõredamaks VKG peakontori, kus on töö kaotanud ligemale poolsada inimest ning ülejäänutel lühendati töönädalat ja vähendati palka 20 protsenti. Kahe viimase kuu jooksul on Viru Keemia Grupis saanud koondamisteate 233 inimest ehk iga kümnes Ida-Viru suurettevõtte töötaja.
VKG teatel lõpetati ajavahemikus eelmise aasta 30. novembrist kuni tänavu 31. jaanuarini koondamise tõttu tööleping 188 endise töötajaga. Peale selle on koondamisteade käes veel 45 inimesel, kelle viimane tööpäev on kas veebruaris või märtsis.
Paljudel vähenes palk
VKG personalijuhi Tea Allikmäe sõnul ei ole koondamised suure tõenäosusega sellega lõppenud, ent kui suur hulk töökohti veel löögi all on, ei soovinud ta käesoleva nädala alguses täpsustada, kuna olukord muutub pidevalt.
Peale koondamiste on säästurežiimile läinud keemiakontsern kärpinud ka paljude töötajate palkasid. Kommunikatsioonijuhi Jelena Derbneva teatel on palku kärbitud peaaegu kõigis VKG ettevõtetes. Näiteks peakontor läks üle neljapäevasele töönädalale ja kõigi töötajate palk vähenes 20 protsenti. Palgakärped puudutavad Derbneva teatel ligikaudu tuhandet kontserni töötajat, sealhulgas ka ligemale 500 Ojamaa kaevanduse kaevurit.
Kohtla-Järve linnapea Jevgeni Solovjov ütles, et VKG olukord teeb murelikuks, kuid mingeid suuremaid probleeme see linna jaoks ei tekita. “Mingit kriisi ei ole ja Kohtla-Järve linnaga ei juhtu midagi,” kinnitas ta, lisades, et näiteks jaanuaris laekus üksikisiku tulumaksu 100 000 eurot plaanitust rohkem.
Solovjovi sõnul ei ole mõtet spekuleerida teemaga, et selline hea maksulaekumine tulenes sellest, et VKGs maksti korraga välja koondamisraha, ja nii head maksulaekumist edaspidi enam ei tule. “Mõtelda võib igasuguseid asju. Mina näen, kui palju reaalselt jaanuaris raha tuli,” ütles Solovjov, lisades, et volikogus eelmisel nädalal vastu võetud tänavune eelarve on planeeritud arvestusega, et tulumaksu laekumine suureneb eelmise aastaga võrreldes 3,7 protsenti.
Suurem maksulaekumine on ühekordne
Tea Allikmäe sõnas, et osales jaanuaris volikogu sotsiaalkomisjoni istungil ja rõhutas seal, et linnavõimud ei teeks plaane jaanuarikuu maksulaekumise põhjal. “Ütlesin, et jaanuris laekub makse tavapärasest rohkem, kuid selle üle pole põhjust üldse rõõmustada, sest see toimub vaid ühel korral. Kuna oleme koondanud enamiku töötajaid lühikese etteteatamisega, siis oleme maksnud korraga välja ka suured hüvitised ning sellest tulebki ühekordne suurem maksulaekumine. Edaspidi avaldavad nii koondamised kui palgakärped linnaeelarvele kindlast negatiivset mõju, sest enamik inimestest, kes kaotavad palgas või üldse oma töökoha, on Kohtla-Järve elanikud,” tõdes Allikmäe.
Suurkoondamise ja palgakärbete põhjusena on VKG nimetanud nafta madalat hinda ja riiklikku ressursipoliitikat, mistõttu ettevõte seiskas detsembri alguses kaks õlivabrikut. Nende jaoks tuli ettevõttel osta põlevkivi Eesti Energialt mitu korda kallimalt kui tuleks omahind oma Ojamaa kaevandusest, kuid seal on riigi väljastatud kaeveloaga seatud aastane kaevemahu piirang. Seatud mahu juures ei saa VKG oma kaevandusest piisavalt tükikivi, mida kasutavad vanemad Kiviteri tüüpi tehnoloogial töötavad õlivabrikud. Valitsuse ja ka riigikogu liikmed on rääkinud plaanist suurendada VKG aastast kaevemahtu või arvestada seda mitme aasta keskmisena, ent sellekohast otsust pole seni tehtud.
VKG juhatuse esimees Priit Rohumaa rääkis jaanuari alguses Põhjarannikule, et iga nafta hinnataseme jaoks on ettevõtte juhtkond koostanud kulude kärpimise plaani, mis hõlmab muu hulgas nii koondamisi kui palkade vähendamist. “Me peame adekvaatselt reageerima. Vastasel juhul jookseks kogu kontsern kinni,” ütles Rohumaa.