Mees, kes kogub telliseid, millest kord oli ehitatud Narva ja selle ümbrus, oli sunnitud oma kollektsiooni kutseõppekeskuse klassist kokku korjama.

Vanaaegsete telliste näitus avati Narva kutseõppekeskuse ehitusosakonna klassis 2015. aasta kevadel ning Põhjarannik kirjutas tookord sellest. Kuid juba tänavu selgus, et ruum tuleb vabastada. Kollektsiooni omanik, narvalane Igor Kurov ei saanudki aru, miks tal kästi viis tonni, s.o ligi 400 eksponaati kiiresti ära viia.

Kiirevakueerimine küsimusi esitamata

Praeguseks on kollektsioon Narva kutseõppekeskusest juba ära viidud ja kiirkorras kolme kohta sõprade juurde paigutatud: natuke on ühes ehituspoe laos, suurem osa aga kahe eramaja hoovis. Kurov kinnitas, et ei karda telliseid välistingimustes hoida. “Head savitellised, hästi põletatud – nad on peaaegu igavesed.”

Kollektsiooni nn abifond – peamiselt duplikaadid – on Kurovil juba palju aastaid hoiul Narva eesti gümnaasiumi keldris, kus on endale ammu pesapaiga leidnud ka kohalik muinsuskaitse selts. Kurov ütles, et kõige raskem oli läinud talvel, kui ta ei teadnud, kust kiiremini kinga saab, kas kutseõppekeskusest või gümnaasiumist. Selgus, et kutseõppekeskusest. “Eesti gümnaasiumis mind veel talutakse,” ohkas ta.

Kollektsionääri arvates on väljatõstmine seotud praegu aset leidva Narva, Jõhvi ja Sillamäe ametiharidusasutuste ühendamisega. Ta märkis, et ka õpetajad ise olid šokeeritud nõudmisest näitus ära viia, kuna see haakus ehitusteemaga väga hästi.

“Nad tundsid mulle kaasa, et tuleb otsad kokku tõmmata ja riiulitelt viis tonni telliseid kokku korjata.” Kurovi nägemust mööda hirmutas keskuse töötajaid siiski kõige rohkem koolide ühendamine ja ähvardav koondamine. “Kõik kardavad seal küsimusi esitada, pedagoogid ei tea, mis neist saab,” tõdes tahtmatult vaatlejaks ja mõnes mõttes ka reformi ohvriks sattunud kollektsionäär.

Narva kutseõppekeskuse õppedirektor Tatjana Burikova ütles Põhjarannikule, et juba algusest peale oli see telliskivinäitus mõeldud ajutisena. “Sel aastal kavandame ekspositsiooni uuendamist ehk siis teist näitust. Aga kuna ruumikitsikus ei luba meil korraga kaht ekspositsiooni sees hoida, teatasime Igorile, et see näitus tuleb ära viia,” sõnas Burikova. Ta lisas, et kutseõppekeskusel on tihedad sidemed Aseri tellise- ja katusekivitootjaga, kelle toodangust uus ekspositsioon koosnema hakkabki.

Uue koha otsing

Narvast pärit Igor Kurov on 53aastane muinsuskaitse seltsi liige. Ta kogub telliseid juba üle 20 aasta – 1995. aastast. Huvi nende vastu tekkis tal juba lapsepõlves: nende pere suvilas ahju ladunud pottsepp praakis Igori isa toodud tellised välja. Seepeale kogus isa ümbruskonnast meistri õpetust mööda kokku ja tõi koju nn Pantelejevi tellised, millel oli peal meistrimärk “Ф.Я.П.” – enne sõda Narvas Jaanilinna poolel asunud Pantelejevi tehase tähis.

Paljude aastate jooksul on Igor Kurov kokku kogunud sadu kõikvõimalikke telliseid, millest enamik on valminud 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi algul siitkandi arvukates tehastes. Enne kutseõppekeskuses näituse avamist ladustas koguja neid otse kodus ja mitmes keldris, kaasa arvatud gümnaasiumi omas.

Kuhu ta nüüd oma eksponaadid panna unistab? Kurovil pole sellele küsimusele valmis vastust. Suhted vanas linnuses asuva Narva muuseumiga on juba ammu sassis ja sealt pole kutset oodata. Kreenholmi rajoonis on veel kellatorn, mis on isegi ehitatud vanast punasest tellisest, kuid torni sisemus on avariilises seisukorras.

Endise tekstiilimanufaktuuri kinnisvara kuulub OÜ-le Narva Gate, mille esindaja Jaanus Mikk ei vastanud eitavalt mõttele originaalsele tellisenäitusele kuskil vanades Kreenholmi ruumides koht leida. “Kuid algul tuleb vaadata, mis seal on ja kuidas see välja näeb,” arutles Mikk. “Siis on selge, millist ruumi on vaja, ja seegi, kui sageli inimesed seda vaatamas hakkavad käima. Tarvis on mõelda.”