Uuring näitab, et üha rohkem Eestisse saabuvaid Vene turiste ei piirdu ainult Narvaga, vaid liiguvad edasi mujale Ida-Virumaale ja sealt kaugemalegi. 

Idanaabrite ööbimisi maakonna majutusasutustes on tänavu ligi 40 protsenti rohkem kui mullu samal ajal. Sealjuures on hiilgeaegade tulemus käegakatsutav.

Statistikaameti andmebaasis pärinevad värskeimad andmed septembrikuust, seega saab teha kokkuvõtteid tänavu üheksa kuu kohta. Sel perioodil on Vene turistide ööbimisi olnud Ida-Virumaal 80 363, mida on 38 protsenti rohkem kui mullu samal ajavahemikul.

Teeb pealinnale silmad ette

Venemaalt pärit turistide ööbimisi on lisandunud peaaegu kõigis maakondades. Arvuliselt on neid enim kahes populaarsemas sihtkohas Tallinnas ja Ida-Virumaal. Kokku kasvas esimese kolme kvartaliga Venemaa turistide veedetud ööde arv Eestis tervikuna 16 protsenti.

“Tulenevalt vahepealsest tugevast langusest on Eestis keskmiselt Venemaa turistide ööbimiste arv senisest rekordilisest 2013. aasta tasemest veel 30 protsenti madalam ja Tallinnas isegi 37 protsenti väiksem, kuid Ida-Virumaal on nende ööbimisi tänavu vaid 4 protsenti vähem kui 2013. aastal samal perioodil,” kommenteeris ettevõtluse arendamise sihtasutuse (EAS) turismiarenduskeskuse direktor Tarmo Mutso.

Narva turismikonsultant Olga Tšerjomuškina kinnitas, et rõõmustav statistika kajastub ka piirilinna tänavapildis − Venemaa elanikud tahavad reisida ja kõige odavam on seda teha naabrite juurde.

Tšerjomuškina märkis, et värsket majutusstatistikat tal praegu eraldi Narva kohta ei ole, aga Vene numbrimärkide rohkus ja poodides kaupa täis poekärud kõnelevad iseenda eest. Eriti torkas see talle silma sügisesel koolivaheajal.

“Venemaalased ostavad kõige rohkem juustu ja teisi piimatooteid, aga ka jalatseid ja lastekaupu. Olen rääkinud ka kohalike majutusettevõtjatega, kes ütlevad, et nädalavahetustel on täismaja,” rääkis Tšerjomuškina.

Venemaa turistide arv langes Ida-Virumaal ja Eestis tervikuna 2014. ja 2015. aastal, mil drastiliselt langenud rublakurss tegi idanaabritele piiri taha reisimise kalliks. Esimest korda kosus Vene turg juba mullu, kui ööbimiste arv Ida-Virumaal ületas 84 000 piiri, mis tähendas 10 protsendi suurust tõusu.

Lojaalsed puhkajad tulevad pikemaks

Narva-Jõesuu spaahotelli tegevjuht Karina Küppas ütles, et idanaabrid on tõepoolest tagasi.

“Paljud, kes käisid headel aegadel kaks-kolm korda aastas, piirdusid vahepeal ühe korraga ja viibisid siin ainult nädalavahetuse. Oleme märganud, et lojaalsed kliendid tulevad nüüd jälle pikemaks ajaks. Kliendid räägivad, et ei viitsi enam euro kurssi jälgida ja lihtsalt tulevad, sest tahavad puhkamas käia.”

Küppas lisas, et Eesti trumbiks on turvalisus ja Ida-Virumaa plussiks omakorda piirilähedus. “Isegi paljudes Euroopa riikides kardetakse (terrorismiohu tõttu) käia. Meil on hea ja rahulik.”

Ida-Viru turismikoordinaator Kadri Jalonen märkis, et rublakurss on nüüdseks paranenud ja stabiliseerunud. “Üldist majandusoptimismi põhjustab ilmselt ka kõrge naftahind.”

Turunduses on Venemaa olnud Ida-Viru turismiklastrile üks kolmest põhiturust. Järgmise kahe aasta jooksul on idaturul kavas kuus turunduskampaaniat, mille eelarve on kokku ligi 80 000 eurot. Põhiliseks sihtrühmaks on lastega pered ja peamiseks kanaliks, kuidas nendeni jõuda, sotsiaalmeedia, kus on kavas ka omakanalite loomine.

Lähim kampaania on aastavahetuse paiku: detsembris tulevad viis peret Peterburist Ida-Viru pereseiklusi testima. Samuti on fookuses aastavahetuspeod.

Turunduskampaaniad ajastatakse Venemaa koolivaheaegadele. “See on see aeg, kui saab perega reisida ja ühtlasi on majutusasutuste madalhooaeg. Suvi on üsna täis ja seda pole mõtet reklaamida,” selgitas Jalonen.

Siiani on Ida-Virumaal võõrustatud Venemaa ajakirjanikele jätnud suure elamuse näiteks Kukruse polaarmõis.

“Nad vaatavad selle pilguga, et oleks nii tore kui hariv. Väga on meeldinud ka Avinurme, mis on nii ehe, puhas ja looduslik ning suurlinnainimesele hingekosutav. Puiduaidas saab midagi oma kätega teha ja see on ka väga eestipärane. Samuti hinnatakse meie spaade kvaliteeti, aga ka seiklusi, näiteks karjäärisafarit,” tõi Jalonen venemaalaste eelistustest mõned näited.

Venemaa turistide käitumine on viimasel paaril aastal ka muutunud, tuli välja Ida-Viru maavalitsuse tellitud 2015. ja 2017. aasta võrdlusuuringust “Venemaa turist Ida-Virumaal: mida ta siin tegelikult teeb?”, mille viis läbi Tartu ülikooli Narva kolledž.

Piiriületajate küsitlemine tõi välja, et kui kahe aasta eest jäi umbes 85 protsenti idanaabritest Narva pidama ning vähesed liikusid edasi mujale Ida-Virumaale ja Eestisse, siis nüüdseks piirdub piirilinnaga umbes 58 protsenti. 30 protsenti ehk neli korda rohkem avastab ka ülejäänud maakonda: Narva-Jõesuud, Sillamäed, Toilat, Jõhvit ja Kohtla-Järvet. Mujale Eestisse suunduvate turistide hulk on jäänud samaks, umbes 12 protsendi piirimaile.