Vene turistide küsitlus piiripunktis viidi läbi aastavahetuse paiku. Samal ajal läbis piirikontrolli ka jõuluvana, kes läks piirisillale kohtuma oma Ivangorodi kolleegiga. 

Narva piiripunktis küsitletud Vene turistid naudivad Ida-Virumaal poes- ja kinoskäiku, taksosõitu ja spaapuhkust, ent ei vaimustu siinsetest söögikohtadest.

Täna tutvustatakse avalikkusele Tartu ülikooli Narva kolledži teadurite ja üliõpilaste läbiviidud uuringut, mis keskendus aastavahetusel Venemaalt Ida-Virumaale saabunud Vene turistile. Ida-Viru maavalitsuse tellitud uuringus otsiti vastust küsimusele “Mida nad siin tegelikult teevad?”. Selleks küsitleti kuu aja jooksul ankeedi ja intervjuu vormis 131 idanaabrit.

“Kui küsisime, milline on kõige positiivsem elamus viimasest sõidust, nimetas mitu inimest üllatuslikult kino,” rääkis üks uuringu koostaja Jelena Rootamm-Valter. Näiteks tuldi Narva perega, lapsed käisid kinos, jäädes sellega erakordselt rahule, ja vanemad said samal ajal sisseoste teha.

Rootamm-Valteri arvates tasuks mõelda sellele, et Vene turist saaks lahkudes kaasa järgmise kuu kinokava − tavaliselt saadakse sündmustest teada alles kohale jõudes ja siis on aeg juba planeeritud.

TÜ Narva kolledži ettevõtluse ja projektijuhtimise üliõpilane Artur Ahadov oli üks, kes piiripunktis intervjuusid vabatahtlikuna läbi viis. “Mõned turistid keeldusid vestlemast, mõned vastasid viisakusest, aga osa küsitletutest olid väga jutukad ja nii võis kuluda ühele intervjuule 15 minutit.”

Ahadovi hinnangul oli enamik vastuseid üsna ootuspärased. Näiteks et venelased hindavad Eesti piimatoodete kvaliteeti, kiidavad siinset teenindust ning peavad lugu Ida-Virumaa ilusast loodusest ja spaadest. Hotellidest kiideti kõige rohkem Noorust ja Meresuud. “Mitmed ütlesid, et tulevad küll üle piiri ja on justkui välismaal, aga kuna kõik räägivad Narvas vene keelt, tunnevad nad end siin mugavalt.”

Pikk tee käia

Rootamm-Valter tõi välja kõrge hinnangu taksoteenustele kõikjal Ida-Virumaal: turistidele sobib nii taksode kättesaadavus, hind, auto kui taksojuhi viisakus.

“Toitlustusega ollakse küll üldiselt rahul, aga tippelamusena seda välja ei toodud,” rääkis Rootamm-Valter, lisades, et võrreldes kaubandusega, kus elamusi saadakse suurepärasest teenindamisest, on toitlustusel veel pikk tee käia. Ometi külastab kohvikuid ja restorane 60 protsenti Vene turistidest, isegi suur osa nendest, kes ööbivad tuttavate ja sugulaste juures.

Samas ei tasu tema sõnul võtta traagiliselt hinnangut, et Eesti piirivalvurid võiksid olla viisakamad. “Ma ei kahtle üldse meie piirivalveametnike viisakuses. Võib arvata, et ametnike lakoonilist ja konkreetset suhtlusstiili tõlgendatakse vene kultuuris ebasõbralikuna.”

Läinud aasta detsembris toimunud Venemaa valuutakriis andis võimaluse vastata lisaküsimusele, millises osas jääb Venemaalt Ida-Virumaale tulija tarbimiskäitumine samaks ning millises osas muutub.

“Küsitlus toimus perioodil, kui venemaalaste sissetulekud paugupealt vähenesid. Seetõttu tegi rõõmu, et oli ka inimesi, kes olid siia tulnud esimest korda,” rääkis Rootamm-Valter.

Korduvkäijad on aga Eestile võrdlemisi lojaalsed − vaid 14 protsenti tunneb ebakindlust Eesti külastuste suhtes tulevikus. Eestile kasulikum − siin ööbiv ja puhkav turist kahtleb vähem. Uuringu põhjal võib ennustada, et 2015. aastal väheneb puhkavate turistide arv umbes 8 protsenti.

Uuringust tuli välja, et kõige lojaalsemad külastajad on need, kes on ise mõnes sündmuses osalenud, näiteks toonud oma lemmiklooma koertenäitusele. Sellised turistid ei kavatse oma ostukäitumist ega Eesti külastamise sagedust muuta.

Esimene pääsuke

Ida-Viru maavanem Andres Noormägi märkis, et uuringu näol on tegemist esimese pääsukesega, mis annab aimu, kui väga oleks vaja põhjalikumaid ja regulaarseid külastajauuringuid. Selliseid, mille põhjal saaks anda soovitusi Ida-Virumaa ametnikele, kaupmeestele ja teenindajatele, kuidas Venemaalt tulnutele mõistlikult meelepärane olla, et rohkem tulu teenida.

Noormägi leidis, et EASi tellitud Eesti turismi- ja piiriületusstatistika on väga hea, ent kõigile huvipakkuvatele küsimustele statistika vastust anda ei saa.

“Ideaalis luuakse TÜ Narva kolledžisse Euroopa Liidu ja Venemaa kompetentsikeskus, mille oluline osa on uuringud, ning kord kvartalis peaks sealt tulema EASi tellimusel info, millised on hetketrendid. Peame märkama, kui muutused toimuvad, ja reageerima neile, et me ei jääks rongist maha.”

Noormäe arvates peaks turistide käitumise uurimises võtma eeskuju Ida-Soomest, kus on ära tabatud venemaalaste nõudlus nii spordilaagrite kui rikkaliku valikuga kalapoodide järele. “Mõlemad teemad on välja tulnud piiriintervjuudest, aga meie kompasime seni pimeduses.”

Maavanema sõnul selgus Narva piiripunktis tehtud uuringust, et Vene turistid ostavad Narvas nii toitu, elektroonikat kui lasteriideid. Samuti tasub kõrva taha panna kohaliku talutoidu lembus.

“Tänu Astri keskuses avatud taluturule on olukord varasemast parem, aga ideaalis võiks olla maakonna toodete pood. Et kui turist näeb kihvte puidust asju ja saab teada, et 100 kilomeetrit eemal Avinurmes on veel suurem valik, siis sellega reklaamitakse kogu piirkonda ja suunatakse inimesi Narvast edasi.”