TÜ Narva kolledži vastsed välistudengid sattusid suure meediatähelepanu alla. Pildil annab teleintervjuud Georgi Nikitin Usbekistanist, kes asub õppima infotehnoloogiat. 

TÜ Narva kolledžis alustas õpinguid esimene välisüliõpilaste kursus, kes esialgu pühendub eesti keele õppimisele. Anton Khamanov Peterburist ei pea seda mahavisatud ajaks, sest kavatseb jääda Eestisse tööle.

Tartu ülikooli Narva kolledži avaaktusel osales lisaks 140 kohalikule tudengile 18 päevase õppe välisüliõpilast. Neist viisteist on tulnud Venemaa linnadest Jakutskist Peterburini.

Diplom Euroopast

Esimese õppeaasta jooksul läbivad välisüliõpilased eesti keele intensiivkursuse, et kevadeks jõuda B2-tasemele ja jätkata õpinguid oma erialal.

Kõige rohkem välistudengeid − seitse − soovib saada humanitaarainete õpetajaks mitmekeelses koolis. Populaarsuselt järgnesid infotehnoloogia, noorsootöö ja mitmekeelse kooli klassiõpetaja eriala.

Peterburist Ida-Virumaale õppima tulnud Anton Khamanov valis infotehnoloogia, mida ta on Venemaal juba aastaid tagasi õppinud. “Vahepeal on palju muutunud. Tahtsin oma teadmisi värskendada ja saada diplomi Euroopast.”

Khamanov järgnes oma naisele, kes alustas aasta tagasi õpinguid Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse Sillamäe õppekohas. Temagi on pärit Venemaalt ja õpib kokaks.

Sillamäest saab õpingute ajaks noore pere kodulinn. “Seal on juba sõbrad tekkinud ja meile meeldib elada mere ääres,” põhjendas Khamanov, lisades, et Sillamäelt kulub bussiga Narva jõudmiseks pool tundi ja võrreldes ajakuluga Peterburis liikudes pole see mainimist väärt.

Kohustus eesti keelt õppida Khamanovit ei peluta. “Igas vanuses võib ja peab keeli õppima. Pean väga heaks väljavaateks just Eestis tööd leida, sest Eestit peetakse üheks internetistatumaks riigiks. Seda enam, et saan Narvas nii erialase kui ka keelelise väljaõppe.”

Khamanovile meeldis, et sai sisseastumiseksami anda Peterburis ja kõik dokumendid saata postiga. “Narva kolledž tegi kõik selleks, et inimesed tuleksid. Meid võeti väga hästi vastu, ehkki aktusel räägitust ei saanud midagi aru. Aga esimesed muljed on positiivsed.”

Mongooliast tulnud Barhasbadi Ankhbileg tunnistas, et Narva levinuim keel − vene keel − pole tal kuigi tugev ja paremini saab ta hakkama inglise keeles. Teades, et Narvas on infotehnoloogia õppimiseks vaja ka eesti keele oskust, oli noormees valmis end proovile panema.

“Tahtsin Euroopasse. Mongoolias ei ole infotehnoloogia kuigi tugeval tasemel. Loodan, et saan siin parema hariduse ja tulen õpingutega toime,” rääkis ta.

Elu dikteerib

TÜ Narva kolledži direktor Kristina Kallas ütles, et avaaktus oli küll eesti keeles, aga välistudengitele korraldati pärast seda eraldi infotund.

Piiri taha sunnib kolledžit vaatama asjaolu, et gümnaasiumilõpetajate arv on Ida-Virumaal järsult kukkunud ja olemasolevad õppekohad vajavad täitmist. Turundust tehti partnerorganisatsioonide ja sotsiaalmeedia kaudu.

Narva kolledži esimesele välismaalaste konkursile esitati 50 taotlust, millest kaks ei kvalifitseerunud: üks oli Indiast ja teine Nigeeriast. Ülejäänud õppida soovijad kutsuti eksamile.

Kallase sõnul on välistudengitel keeleliselt kõige lihtsam valik infotehnoloogia eriala, mille õppekeelteks on inglise, eesti ja vene keel ning eesti keele osakaal on võrreldes teise erialadega kõige väiksem.