Jäätmehoidla nõrgvee puhastamisel eraldatav ohtlikke aineid sisaldav kontsentraat vormitakse uudset tehnoloogiat kasutades koos liiva ja betooniga kuubikuteks, mida võib ohtu kartmata ladestada. 

Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskuse uued puhastusseadmed annavad tulemiks looduslikust puhtamagi vee ning saasteaineid siduvad kahetonnised betoonkuubikud, mida võib ohutult ladestada. 

Keskkonnaagentuuri eelmisel nädalal saadetud kutse tulla 1. aprillil Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskusesse tehtud töödest ja lähitulevikust ülevaadet saama pani mõnegi kutsutu kukalt kratsima. Esiteks kuupäeva pärast − äkki on aprillinali? Teiseks jäi arusaamatuks, kas tegemist on keskuse taasavamisega või mispärast õieti kohale kutsutakse.

“Tänavu on liigaasta, mis tähendab, et mul on 365 päeva võimalik nalja teha, tänase päeva jätan vahele,” välistas eile Vaivarasse saabunud keskkonnaminister Marko Pomerants aprillinalja. “Teatan täie tõsidusega: pea neli aastat suletud olnud Vaivara ohtlike jäätmete keskuse väravad on tänasest avatud.”

“Kutse saatmise ajal polnud meil keskkonnaluba veel käes − saime selle alles teisipäeval − ja avamist ei saanud siis veel välja kuulutada,” selgitas keskkonnaagentuuri nõunik Madis Helm segadust tekitanud sõnastust.

Kirev ajalugu

Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala tõdes, et Eesti ainukese ohtlike jäätmete keskuse ajalugu on olnud lühike, aga kirev: “Rohkem kui kolm aastat on see “pood” siin kinni olnud ja pakkunud huvitavat kõneainet; viimased poolteist aastat on tehtud jõulisi samme, et see taasavada. Täna ei pea me enam muretsema siit välja mineva vee pärast, jaanuarist alates on siin ka uus rentnik ning loodame, et keskuse tulevik on helgem kui senine käekäik.”

Keskuse käitaja, ASi EcoPro asedirektor Madis Kõrvits nentis, et üks mõõnaperiood Eesti jäätmekäitluses on mööda saanud.

“Meie jaoks on see déjà-vu − oleme seda keskust ju enne mitmeid aastaid hallanud,” ütles ta. “Varem oli meil siin viisteist inimest tööl, praegu on viis − kohalikud inimesed, needsamad, kes ennegi olid −, aga kindlasti tuleb veel juurde võtta.”

Puhas vesi ja betoonkuubikud

Kogu keskuse maa-ala on 12 hektarit suur, sellest pool on prügilaala, kus asuvad ladestuskärjed, nõrgveebasseinid, ajutised laod ja tagaservas veel pinnasetöötlusväljak. On katlamaja õlide töötlemiseks, on jäätmete füüsikalise-keemilise töötlemise ala ja muidugi ASi Schöttli Keskkonnatehnika tarnitud-paigaldatud puhastusseadmete kompleks, mis varasemad reostusprobleemid olematuks muudab.

Nõrgvett töödeldakse erisuguste meetoditega kolmes etapis, mille tulemiks on loodusesse suunatav ülipuhas vesi ja järele jääv suurt osa Mendelejevi tabelist sisaldav kontsentraat. See viimane segatakse liiva ja tsemendiga ning vormitakse umbes kahetonnisteks kuubikuteks (60% liiva, 20% tsementi, 20% kontsentraati). Katsetused tõestasid, et sellest kuubikust midagi välja ei leostu, mistap neid võib rahuliku südamega sinnasamasse jäätmehoidlasse ladestada.

“Seni oleme valmistanud 95 sellist plokki,” ütles Schöttli Keskkonnatehnika juhataja Christina Jörg. “Oleme arvestanud, et plokke valmistame ühel päeval nädalas umbes 5-6 tundi, aastane projektvõimsus on 3000 tonni.”

Puhastusseadmed on suutelised puhastama 64 kanti nõrgvett päevas, aastas seega 225 000 kanti.

Esimene jäätmekoorem kohal 

Tõestamaks, et keskus tõepoolest töötab, sõitis eile keskpäeval väravatest sisse esimene jäätmeveok.

“Kõigepealt kaalule, kus autojuht annab meie operaatorile kõik vajalikud veosega seotud dokumendid; auto kaalutakse ja suunatakse siis õigesse kohta. Nimetatud juhul on tegemist galvaanikajäätmetega, mis ajutisse lattu maha laaditakse, et hiljem otsustada, mis nendega edasi saab,” selgitas Madis Kõrvits.

Aastatel, mil Vaivara keskuse väravad kinni on olnud, on AS EcoPro ohtlikke jäätmeid ajutistesse vaheladudesse kogunud.

“Suurematel ettevõtetel on kindlasti endil ka mingid võimalused neid jäätmeid kusagil hoiustada. Osa jäätmeid on saanud ka teistesse riikidesse viia,” usub Marko Pomerants, et kusagile teadmata kohtadesse keskkonda saastama pole need jõudnud.

Nüüdsest jõuab kõik see hoiule pandu riburada Vaivara keskusesse.

Vaivara keskuse taasavamiseks panustas riik ligemale 2,7 miljonit eurot, sellest 2,47 kulus puhastusseadmetele.