Ida-Viru tegevuskava koostajad nendivad, et kuigi nii era- kui avalik sektor on teinud piirkonda viimastel aastatel suuri investeeringuid ning loodud on palju uusi töökohti, ei ole maakonna sotsiaalne keskkond ja atraktiivsus märgatavalt paranenud. See on üks puudus, mida uus tegevuskava peab aitama siluda.

Küsimus on, mis õieti muutub, kui siseminister tegevuskava lähiajal kinnitab. Kas see on mõttetu paber või Ida-Virumaa arengule uue hoo andja? Ilmselt on tõde kusagil vahepeal.

Ühest küljest on äsja valminud poliitilisse dokumenti koondatud peamised tegevused, mis on mõeldud piirkonna arendamiseks järgmisel kuuel aastal, andes neist ülevaatliku pildi.

Teisalt ei leia rakendusplaanist kuigi palju uudseid tegevusi. Liiga palju on juba varem alustatud tegevuste jätkamist, näiteks regioonitasu maksmine siseministeeriumi valitsemisala ametites, maakonna kutseharidussüsteemi arendamine või Ida-Viru keskhaigla edasine moderniseerimine.

Või mida lugeda välja ähmastest lubadustest, et Narva ja Narva-Jõesuu arendatakse välja ostu- ja terviseturismi sihtkohaks, kaalutakse investeeringuid maakonna spordirajatistesse või rahastuse olemasolu korral toetatakse Ida-Virumaale reservpäästerühma loomist?

Valitsuse eelmine Ida-Viru tegevuskava koosnes suures osas lubadustest teha seda, mida nagunii oleks tehtud, püüdes tekitada muljet uutest sammudest meie maakonna suunal. Kahjuks lõhnab selle järele ka uus tegevuskava, mida hakatakse ellu viima järgmise valitsuse dirigeerimisel.