Septembris otsisid kümned vabatahtlikud metsa eksinud Ivani.
ANASTASSIA KIVISTIK 

Ida-Viru vabatahtlike organisatsioon Iga Elu ja Aare Rüütli juhendatav otsingugrupp Operog hakkasid möödunud nädalal koguma allkirju riigikogule saadetavale pöördumisele, veenmaks seadusandjaid muutma teadmata kadunud inimeste otsingute süsteemi.

Tänavu septembris otsiti Agusalu metsades kaduma jäänud 77aastast Ivani. Kõige keerulisemad ja ohtlikumad, kuid samas ka tulemuslikumad otsingud võtsid enda kanda vabatahtlikud. Nemad kadunu ka leidsid, kuid kahjuks enam mitte elusalt. Kolm nädalat kestnud otsingute käigus moodustus Ida-Virumaa vabatahtlike rühm: Aleksei Neprimerov, Aleksandr Frolov ja Ksenia Klotškova registreerisid ametlikult organisatsiooni Iga Elu, mille tegevus on suunatud inimeste päästmisele.

Juba üheksa aastat tegutseb Eestis Aare Rüütli juhendatava SA Kadunud operatiivne otsingurühm Operog. Politseiga neil lepingut ei ole ning tasu nad oma tegevuse eest ei saa. Selle organisatsiooni 880 liiget peaaegu üle kogu Eesti saavad sõnumeid teadetega kadunud inimeste kohta ning võtavad võimalust mööda otsingutest osa. Organisatsiooni Facebooki rühmas, kuhu koondub kogu info otsingute kohta, on registreeritud üle 5000 inimese.

Möödunud nädalal alustas verivärske organisatsioon Iga Elu koos Operogi liidritega allkirjade kogumist riigikogule saadetavale pöördumisele, veenmaks seadusandjaid muutma kadunud inimeste otsingute süsteemi.

AARE RÜÜTEL:

“Riik ei ole aastaid suutnud ühtset otsingusüsteemi luua.”

Kaasatud esimesest päevast

Oma pöördumises nõuavad vabatahtlikud, et riik kaasaks kadunud inimese leidmiseks ja tema elu päästmiseks kohe otsingute alguses kogu olemasoleva ressursi, sh vabatahtlikud. Petitsiooni autorid tuletavad meelde, et Eesti suurima, vabatahtlikest koosneva otsingurühma ignoreerimine ja ühtse otsingusüsteemi puudumine on viinud selleni, et ainuüksi selle aasta septembris jäi päästmata kolm metsa eksinud inimest.

“Riik pole aastaid suutnud luua ühtset otsingusüsteemi, kus politsei viiks otsinguid läbi koostöös lepinguliste ja mittelepinguliste vabatahtlike organisatsioonidega, et leida kadunud inimene elusalt,” rääkis Aare Rüütel.

Ühiskondliku organisatsiooni liidrite sõnul on teadmata kadunud isikute otsimine küll politsei ülesanne, ent samas pole see politseinike ainuvastutus, et nemad otsustaksid, kes võib neile appi tulla ja kes mitte. Käesoleval aastal tegeles SA Kadunud 109 teadmata kadunud isikuga, kuid politsei ei kutsunud neid mitte kordagi kohe otsingute alguses appi − vabatahtlikud käisid otsingutel kadunute lähedaste palvel ja päästsid kolme inimese elu.

“Meie arvates nõuab olukord riigikogu sekkumist ning seepärast alustasimegi veebis allkirjade kogumist,” sõnas Rüütel. “Praktika on näidanud, et riigi asjaomaste ametkondade tegevus on puudulik ja vajab korraldamist. Me oleme mures, et riigiasutused ei ole kahe aasta ja kaheksa kuu jooksul, st pärast SA Kadunud ettepanekul toimunud õiguskomisjoni istungeid, suutnud tarvilikul määral tegelda seadusemuudatuste ja teadmata kadunud inimeste otsingute korraldamisega.”

Tõmmata avalikkuse tähelepanu

Muu hulgas sisaldab pöördumine ettepanekut teha politsei ja piirivalve seadusesse muudatused, sh kehtestada kadunud isikute otsingute eest vastutavates organites ühtne süsteem, et kohe otsingute alguses teavitataks toimuvast ka vabatahtlike algatusel loodud operatiivset otsingurühma.

“Meie eesmärk on juhtida sellele probleemile nii riigiametnike kui ka tavainimeste tähelepanu,” rõhutavad petitsiooni algatajad. “Me elame demokraatlikus riigis ning meist igaühe hääl võib olukorda muuta.”

Möödunud reede hommikuks oli pöördumisele allkirja andnud 475 inimest; hääletada saab 22. detsembrini.

Pöördumisega saab lähemalt tutvuda veebiaadressil https://rahvaalgatus.ee/initiatives/4810be27-f033-4536-8454-b0343355d0a4.