Revisjonikomisjoni esimees Sergei Andrejev tõdes, et korralduse raha üle kanda andis vallavanem, kuigi akti kohaselt oleks sellekohase otsuse pidanud tegema vallavalitsus. 

Neljapäeval toimunud Jõhvi vallavolikogu erakorralisel istungil jõuti järeldusele, et õiguskaitseorganite sekkumiseta pole võimalik saada selgust, kas Jõhvi hooldekodu eelmisele juhile Elle Seliverstovale maksti valla eelarvest hüvitist seaduspäraselt või mitte. 

12 volikogu liiget hääletasid selle poolt, et vallavalitsus teeks õiguskaitseorganitele avalduse Jõhvi hooldekeskuse juhile Elle Seliverstovale makstud hüvitise seaduspärasuse hindamiseks.

Enok jäi erapooletuks

Hääletusel erapooletuks jäänud volikogu liige ja revisjonikomisjoni liige Teet Enok, kelle arvates polnud tegu seaduserikkumisega, ütles, et selline hääletus ei muuda midagi ega tee midagi selgemaks. “Kui keegi tahab kriminaalasja algatada, siis selleks on igaühel võimalus olemas,” märkis ta.

Erakorralise istungi kokku kutsunud volikogu esimees Niina Neglason märkis, et kuna kõik kolm revisjonikomisjoni liiget jäid eri arvamusele ja vallavalitsusel on omakorda oma seisukoht ning tegu on suure avaliku ja ühiskondliku huviga, siis tuleb volikogul vallavalitsusele selline ülesanne anda. “Igaüks saab ise ka loomulikult avaldusi teha ja ma olen ka seda teinud,” märkis ta.

Selle peale torkas Enok: “Teie juhtimisel on neid avaldusi politseisse tehtud kümneid!”

Neglason tulistas vastu: “Sa oled ise ka neile alla kirjutanud, kui meiega koalitsioonis olid. Aeg oli selline ja polnud midagi teha.”

Enne hääletuseni jõudmist toimus volikogus revisjonikomisjoni esimehe Sergei Andrejevi ettekanne, mis läks üle närviliseks, rohkem kui pool tundi kestnud vaidluseks.

Andrejev tõdes, et korralduse raha üle kanda andis vallavanem, kuigi akti kohaselt oleks sellekohase otsuse pidanud tegema vallavalitsus.

Samas soovitas Andrejev kõigil volikogu liikmetel peeglisse vaadata ning tunnistada, et juba mitmete aastate jooksul puudus hooldekeskuse majandamise üle piisav kontroll ja sellest tulenes ka kahjumisse sattumine ning juulis ametisse asunud Messurme Pissareva juhtimisel on olukord kiiresti paranema hakanud.

Kes valetab?  

Andrejev süüdistas samas hiljuti hooldekodu nõukogu esimeheks saanud volikogu liiget ja praegu volikogust taandunud Nikolai Ossipenkot hooldekodu maine kahjustamises viimasele kuuluvas väljaandes Panorama ilmunud artiklites, mille tulemusel on osa hooldekodu kliente sealt lahkunud.

Andrejev tõi muu hulgas näiteks Velli Naberi artikli, kus ta kirjutas, et rahapuuduse tõttu ei suuda hooldekodu osta piisavalt pamperseid, mistõttu töötajad pidid neid ise pesema ja kasutama korduvalt, samuti seda, et hooldekodu kliendid on näljas. “See on täielik vale,” kinnitas Andrejev.

Velli Naber kinnitas eilsel istungil, et pampersite korduvkasutamisest rääkis nõukogu koosolekul Messurme Pissareva. “See pole minu fantaasia vili,” väitis Naber, lisades ka, et ühel hommikul sai ta temalt ootamatu telefonikõne. “Jõin parajasti kohvi, kui ta helistas ja ütles, et proua Naber, te olete nõukogu esimees, mul ei ole söögiraha.”

Andrejevi väitel oli selline ajutine olukord tingitud sellest, et vallavalitsus venitas raha ülekandmisega.

Easti meelest oli kõik korrektne

Jõhvi volikogu volitas tänavu juulis revisjonikomisjoni uurima, kas ametist lahkunud Elle Seliverstovale makstud 13 610 euro suurune hüvitis, mis hõlmab poole aasta palka, oli õiguspärane. Sellist hüvitist nägi leping ette, kui hooldekeskuse juhatuse liige lahkub ametist tervislikel põhjustel. Just sellele viitas Seliverstova ametit maha pannes.

Vallavanem Eduard East andis suulise korralduse vallaeelarvest summa keskusele üle kanda kaks päeva enne seda, kui volikogu ta ametist tagandas.

Revisjonikomisjoni akti kokkuvõte ütleb, et hüvitise maksmisega on rikutud sisemisi töökorralduslikke norme. Aktis leitakse samas, et tegelikult oli raha maksmine õigustatud, sest kui juhatuse liige pöördunuks kohtusse lepingujärgse hüvitise väljanõudmiseks, läinuks see vallale kallimaks maksma. Aktis öeldakse ka, et raha võeti hooldekeskuse toetuseks ettenähtud eelarverealt ja tegemist on sisuliselt laenuga, mille keskus tagasi maksab, kui majandusseis paraneb.

Endine vallavanem Eduard East on varem Põhjarannikule öelnud, et on täiesti veendunud oma tegevuse seaduslikkuses hüvitise väljamaksmisel. “Olen selles kindel 100, isegi 300 protsenti lähtuvalt enda teadmistest ja ka kogemustest asjaajamisel sihtasutustega,” sõnas ta.