Möödunud kohalike valimiste eel oli Ida-Virumaalgi põnevust rohkem kui tavaliselt. Ei, me ei räägi siinkohal kolmest suuremast linnast, kus oli ülimalt ebatõenäoline, et Keskerakonna ainuvõimu keegi tõsiselt võiks ohustada.

Eelkõige peame silmas neid omavalitsusi, kes haldusreformi käigus ühinesid. Sest polnud ju teada, kuidas reageerib valija täiesti uues olukorras, kus nimekirjadesse ilmub hulk uusi nimesid endistest naaberomavalitsustest.

Ent nüüd tuleb tõdeda, et ka liitunud omavalitsustes suurt midagi ei muutunud. Alutagusel, kus tehti niinimetatud laiendatud koalitsioon, said oma võimujupikese kõik, kes senistes valdades otsustamise juures olid. Samamoodi on jagatud võim uues Narva-Jõesuus endiste Vaivara ja Narva-Jõesuu võimutegelaste vahel.

Toilas on natuke põnevam, sest opositsiooni on lükatud Etti Kagarov ja tema lähikond, kes ju peaaegu kogu taasiseseisvusaja nüüdseks liitunud Kohtla vallas võimul olid. Ka Kohtla-Nõmme hääl jäi nadiks, kuid seda võimsamalt on esindatud praeguses koalitsioonis endine Toila vald.

Kõige põnevam on seis uues Lüganuse vallas, kus valimised võitnud Keskerakond, kes ju aastaid Kiviõlis võimulolekut nautinud, seekord väiksemate poolt kõrvale lükati. Ent tegemist on siiski kogemustega poliitikutega.

Aga see, et endised tegijad enamasti taas tüüri juures on, ei pruugigi olla halb, sest kogenud tegijatena on neil ehk lihtsamgi uusi omavalitsusi käima lükata.