Pankrotistunud EELK Narva Aleksandri kogudust on saadetud kirikuvalitsuse poolt uuel kujul taastama usin vaimulik Urmas Karileet, kel on ligi 20aastane juhtimis- ja juhtimisnõustamisalane kogemus.

Olete viimased 18 aastat töötanud eraettevõtjana nõustamis- ja koolitusfirma juhina ning teil on ka tehniline kõrgharidus, aga kuidas juhtus, et läksite usuteadust õppima?

Kahe sõnaga: see on jumala kutse − sain südamesse sellise äratundmise. Kui kolisin seitse aastat tagasi Käsmusse oma vanaisa ja vanaema talukohta, oma juurte juurde tagasi elama − mu isapoolsed esivanemad on seal üle 300 aasta elanud −, mõtlesin, et mis on minu roll külas. Kirik oli mulle kõige südamelähedasem ja sain äratundmise, et see on minu koht, kus kogukonda teenida.
Läksin õppima usuteaduse instituuti 2009. aasta sügisel ja lõpetasin selle 2015. aasta kevadel. Kõrgkooli valisin selle järgi, et Tallinn on olnud kodulinn, aga teisest küljest oli loogiline minna luteri kiriku kooli. Tallinna oli Käsmust ka kaks korda ligem käia kui Tartusse. Olen nüüd EELK Viru praostkonnas teeninud kuus aastat − sh viis aastat diakonina.

Milline on Viru praostkond teie pilgu läbi?

Praostkond on väga suur − ühest servast teise annab tükk aega sõita. Käsmu on Viru praostkonna lääne- ja Narva idaservas, vahepeale jääb 150 kilomeetrit maad. Praostkond on sõbralik, asjalik, püüdlik − püütakse otsida võimalusi inimeste teenimiseks: kuidas olla kaasinimesele, ligimesele, neile, kes siin piirkonnas elavad, õnnistuseks ja kasuks.

Olin kolm aastat ka Tallinna Jaani koguduse nõukogu liige, sestap on kogemus ka teisest praostkonnast. Olin Jaani koguduse liige, aga hiljem läksin tagasi kogudusse, kus mind ristiti − olin siis kolmekuune, kui mind Käsmus ristiti. Nüüd olen kirjutanud avalduse, et olla uue Narva koguduse asutaja.

Kuidas toimub pankrotti läinud koguduse kohale uue asutamine?

See on sarnane uue koguduse asutamise protsessiga kirikuseaduse järgi. Selleks peab olema kaksteist inimest, kes on juba olemasoleva koguduse täieõiguslikud liikmed ja kes kirjutavad avalduse, et nad soovivad asutada uue koguduse. Ja avalduses on kirjas, milline on koguduse tegevuspiirkond, kus kogudus hakkab koos käima, mis on pühakojaks. Avaldus läheb praostile, kes saadab selle naaberkoguduste õpetajatele, kelle koguduste piiridega loodava koguduse piirid kokku puutuvad, ja küsib nende nõusolekut. Edasi saadetakse avaldus konsistooriumile, st kirikuvalitsusele. Konsistoorium annab loa viia läbi asutamiskoosolek ning selle viib läbi praost. Koosoleku protokoll saadetakse uuesti konsistooriumile, kes peab kinnitama ja määrama, millal toimuvad loodava koguduse juhtorganite valimised. Lõpuks peab kirikukogu otsustama uue koguduse vastuvõtmise EELK koosseisu.

Kui kaua koguduse asutamise periood võib kesta?

Kirjutasin avalduse juulis ja sellele kogutakse praegu allkirju. Aga asutamise koosoleku kuupäevaks on määratud 2. september. See kuupäev on Narva luterlastele sümboolse väärtusega: täpselt sel kuupäeval, aga 150 aastat tagasi − 1866 −, esitati Narva linnavalitsusele esimest korda avaldus, et asutada eestikeelne kogudus. Ja 2. septembril 1962 pidi Narva Aleksandri kogudus oma kirikust välja kolima ning nende käsutusse anti hoone, millest sai koguduse väike kirik. Nüüd loodame, et kolime algsesse Narva Aleksandri kiriku hoonesse sümboolselt tagasi juba uue kogudusena. Koguduse asutamise protsess lõpeb uue Narva koguduse vastuvõtmisega EELK koguduste hulka kirikukogul novembri lõpus.

Mis toimub praegu Narva luterlaste elus?

Peab ütlema tänusõnad kahele õpetajale: Vladimir Batuhtinile ja Oleg Sevastjanovile. Nad on alates 2015. aasta jaanuarist koguduse jaoks rasketel ja keerulistel aegadel väga tublit tööd teinud, hoidnud kogudust elus ja ülal ning pidanud igal pühapäeval Narva Mihkli kirikus ja endises kogudusemajas aadressil Vabaduse 20 (esimene on pankrotipesast autoteenindusfirma poolt juba ära ostetud ja teine on müügis – toim.) venekeelseid jumalateenistusi. Eesti- ja soomekeelsed teenistused toimuvad kaks korda kuus − neid on pidanud Batuhtin. Nemad on praegu Viru praostkonna vikaarõpetajate staatuses ja neil on teenistusleping konsistooriumiga.

Kuidas skandaal Aleksandri koguduse ümber kogudusele mõjus?

Mõjus muidugi raskelt − ega sellised segadused tule millelegi kasuks. Eestikeelsete teenistuste sagedus vähenes, varem olid ka need igal pühapäeval. Ja vähenes liikmete arv. Kui mõned aastad tagasi oli liikmeskond üle saja, siis nüüd ma nägin mullust liikmeannetajate nimekirja ja seal oli vaid kolmkümmend viis nime. Ustav jääk on siiski alles jäänud, nendega on võimalik edasi minna ja usun, et need inimesed, kes on lahkunud, aga mitte taevasesse kogudusse, on võimalik tagasi tuua. Helged ajad on meid ees ootamas, me vaatame tulevikku väga positiivselt − suuremad mureküsimused on lahendatud ja väiksemad saame ka lahendatud.

Kas kohalik võim on toetav?

Peapiiskopil, praostil ja minul on augusti lõpuks kokku lepitud kokkusaamine Narva linnapea Tarmo Tammistega. Aleksandri kirik on suurem, kui väikene kogudus hallata ja kasutada jõuab, ning hoone kasutamine saab toimuma koostöös paljude huvi- ja osapooltega. Linn ei osalenud kirikuhoone tagasiostmises − seal olid tegevad riik ja EELK. Praegu on hoone omanik siseministeerium. Usun, et selline lahendus oli õige. Otsus ei olnud juhuslik, see ei sündinud üleöö ega kiirustades, vaid põhjaliku kaalumise tulemusena.

Koostöö on olnud hea ja usun, et see saab ka edaspidi väga hea olema. Suurt abi oleme kogenud kirikuvalitsuse poolt, peapiiskop Urmas Viilma on võtnud Narva koguduse erilise tähelepanu alla ja esitanud ka mitmeid üleskutseid koguduse uue alguse toetamiseks. Ka väga paljud n-ö lihtinimesed on tulnud ja avaldanud toetust ning öelnud, et nad palvetavad selle olukorra ja koguduse pärast. Olen tundnud tugevat eestpalve tuge.

Kuidas lehelugejad loodavat kogudust toetada saavad? On see ju ühtlasi eestluse märk piirilinnas…

Korjandus koguduse heaks jätkub. Praeguseks on kogutud 45 000 eurot, mis on jäänud järele kirikuhoone tagasiostmise summast. Seda saame kasutada koguduse asutamiseks ja algusperioodil hädavajalike kulude katmiseks. Aleksandri kirikut ei saa praegu kasutada, see on keelatud päästeameti poolt ja kokku on kaksteist ettekirjutust, mille täitmine nõuab samuti kulusid. Annetada saab EELK kodulehel rubriigi “Korjanduskarp” all ja samuti on avatud annetustelefoniliin 9009990, millele helistades saab annetada uue koguduse toetuseks 5 eurot.