Volikogudesse valitakse inimesed, kes on kohapeal teatud ja tuntud ning peaksid tõeliselt esindama eri valijate gruppe. Ja just need inimesed valivad volikogu esimehe ja linna või valla tegevjuhi: linnapea või vallavanema.
Selles valguses äärmiselt kummalisel kombel on Eestis otsekui moeasjaks muutunud umbusalduse avaldamine volikogu esimehele ja linnapeale või vallavanemale. Otsekui ei võeta tõsiselt iseenda otsuseid. Kas on tegemist äärmiselt lühikese mäluga või ollakse nagu tuulelipp, arvates täna nii ja homme teisiti. Minu meelest on igakordne niisugune umbusalduse avaldamine otsekui enesele näppu lõikamine, iseendale umbusalduse avaldamine ja tegelikult peaks volikogu esimehele või tegevjuhile umbusaldust avaldades iseenese suutmatust tunnistama, volikogu peaks laiali minema ning endast targematele inimestele ruumi tegema.
Volikogu esimehele või tegevjuhile umbusalduse avaldamine peaks olema erandlik sündmus ning sellel peaksid olema väga mõjuvad põhjused või see on lihtsalt lapsemäng. Kuid volikogu liikmeks olemine ei ole mängimine − nimetagem seda otse − valijatega, see tähendab täiskasvanud inimestega.
Iga niisugune umbusalduse avaldamine on näkku sülitamine valijale ja seega ka iseendale. See näitab seda, et sa tegid varem rumala, st läbimõtlemata otsuse. Kuidas saab aga volikogu liige teha läbimõtlemata otsuseid? See tähendab, et ta ei ole veel küps töötama volikogus ja võtma oma valijate nimel vastu otsuseid. Oma töös vaimulikuna olen näinud, kuidas need vaimulikud, kes ei ole suutelised otsuseid vastu võtma, oma ametist ise tagasi astuvad. Kuid ma ei suuda meenutada ühtegi juhtumit, kus volikogu liige oleks ise tagasi astunud. Kas see on sellepärast, et volikogu on määranud ise oma liikmetele palga?
Volikogu ülesanne on võtta vastu otsuseid, mis aitavad kaasa kohalikule arengule, ja kohaliku omavalitsuse tegevjuhi ülesanne neid otsuseid koos oma abilistega ellu viia. Mitte mingil juhul ei tohi need otsused olla üksikisikute või äriühingute huvides. Vahest on see mõeldav ainult sel juhul, kui see on ausa konkurentsi tulemus.
Volikogu liikmel ei tohi olla mingisugust materiaalset huvi, mis on seotud volikogu liikmeks olekuga. Kus on materiaalne huvi, seal on kiusatus ja kus on kiusatus, sealt on üks samm sellele järele andmiseni ja seega korruptsioonini. Meie ühiskonnas on muutunud paraku sagedaseks altkäemaks ja millegipärast ei peeta seda sageli ebamoraalseks, vaid lausa tavaliseks ja süüdlane oled vaid siis, kui oled sellega vahele jäänud. Altkäemaksuks on ka hea ametikoha peale määramine või valimine, häälte ostmine valimistel, väga sageli äriühingu nõukogu liikmeks määramine, kusjuures seal ei esinda sa oma südametunnistust, vaid mingi grupeeringu huvisid jne.
Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel tuleb lähtuda oma südametunnistusest ja kui sa ei tea, mida oodata potentsiaalselt volikogu liikmelt, siis parem valida keegi teine, keda sa usaldad või keda soovitab usaldusväärne inimene.
Igal juhul tuleb valimistel osaleda. Kui me valima ei lähe, siis me valime tegelikult selle inimese, keda me ei taha valida, ja teeme karuteene nii iseendale kui ka omavalitsusele. Me tahame ju kõik, et meie valitud volikogu oleks usaldusväärne. Ainult see tagab kohaliku arengu, mis on meie kõikide huvides.