Briti suursaadik Eestis Chris Holtby Briti suursaadik Eestis Chris Holtby räägib intervjuus, miks tahab Suurbritannia muuta Euroopa Liitu, piirata oma riigis immigratsiooni ja jätkata Venemaa-vastaste sanktsioonidega.
David Cameron on viimasel nädalal olnud rohkem Eesti uudistes kui Vladimir Putin. Näiteks kirjutas Postimees, et Briti peaminister kasutas ära idapartnerluse tippkohtumist Riias, kinnitamaks, et tal on Euroopa Liidu reformimisega tõsi taga. Milles see plaan seisneb?
Ühendkuningriik soovib, et Euroopa Liit töötaks paremini. Kõik, kellega oleme sellest rääkinud, on sellega nõus. Arutelu käib pigem selle üle, kuidas seda teha.
Ootame ka ettepanekuid Euroopa Liidust, kuidas liitu reformida ja majandust kasvatada. Näiteks on meile väga oluline üleatlandiliste sidemete arendamine Põhja-Ameerika riikidega.
Vaatame, millised ettepanekud tulevad järgmistel kuudel lauale. David Cameron on öelnud, et kui enne 2017. aasta lõppu tuleb Suurbritannias referendum Euroopa Liidu liikmestaatuse üle, tahab ta, et saaks oma rahvale öelda: Euroopa Liitu jäämine on tugevalt meie huvides.
Kas Euroopa Liidu reform on ka Eesti huvides?
Vägagi. See on kõikide liikmesriikide huvides, et Euroopa Liit oleks majanduslik mootor kogu maailmale, aga ta pole nii efektiivne ja tugev kui võiks, kui ei muutu.
Kui referendum toimuks Suurbritannias täna, siis milline oleks tulemus?
Kui arvamusküsitlustes on küsitud, kas Suurbritannia peaks jääma Euroopa Liitu, kui toimuvad positiivsed muutused, siis suur enamus on öelnud “jah”.
Diskussioon, kas peaksime olema Euroopa Liidus ja millist kasu me sellest saame, on toimunud tegelikult pikka aega. Me hääletasime Euroopa Liitu astumise poolt 1975. aastal. David Cameron ja tema juhitud valitsus tahavad lihtsalt kindlad olla, et see on meie huvides ka 40 aastat hiljem.
David Cameron on Margaret Thatcheri ja Tony Blairi järel kolmas Briti peaminister, kes üritab Euroopa Liitu ümber kujundada. Mis te arvate, kas tal on oma eelkäijatest rohkem õnne?
Signaalid, mida oleme saanud paljudelt teistelt Euroopa Liidu riikidelt ja ka Euroopa Komisjoni presidendilt Jean-Claude Junckerilt, ütlevad, et praegu on hea aeg vaadata, kuidas muuta Euroopa Liitu efektiivsemaks oma kodanike huvides.
See on väga selge Saksamaale ja ka teistele riikidele, et osa võimu tuleks anda rahvusriikidele tagasi. Eriti, mis puudutab turumajanduse regulatsioone.
Kuidas on vaba liikumise põhimõttega, mille kohta on Juncker öelnud, et see ei kuulu läbirääkimisele?
Selle kohta on olnud palju emotsionaalseid pealkirju, aga Cameron ütles oma eelmisel nädalal peetud kõnes selge sõnaga, et pooldab Euroopa Liidu kodanike vaba liikumist liidu sees.
Suurbritannia on lõiganud palju kasu nii Euroopa Liidu ühisturust kui inimeste vabast liikumisest − see on selge. Diskussiooni keskmes on aga inimesed, kellel puudub töö ja kes kolivad, et ära kasutada teise liikmesriigi heldemat sotsiaalsüsteemi. Selles ootab Suurbritannia mingeid muudatusi.
Teame, et sama asja pärast on sügavalt mures ka Saksamaa, seega usun, et muudatused tulevad. Reaalsus on, et paljud riigid tunnevad samamoodi, lihtsalt Suurbritannia on kõige tugevamat survet avaldanud. Samas pole mingit küsimust selles, et vabalt ei tohiks liikuda inimesed, kes tahavad õppida või tööd teha ning kes on Suurbritanniale tohutult palju kasu toonud.
Nii et Eesti elanikud, kes otsivad Suurbritannias Eestist paremaid õppimis- või töövõimalusi, on jätkuvalt teretulnud?
Jah, kui inimesed teevad oskustööd või tulevad õppima, siis neile jääb uks lahti. Kõne all on sotsiaalsüsteemi kurjasti ärakasutajad. Alati tuleks vaadata pealkirjade taha.
Eestis on praegu kuumaks teemaks Euroopa Komisjoni põgenike ümberjagamise kvoodisüsteem. Suurbritannia on sellest välja jäänud…
…jah, sest me ei kuulu Schengeni viisaruumi, aga on olnud ettepanekuid, et peaksime samuti kvoodisüsteemis osalema.
Kuidas Suurbritannia avalikkus sellesse suhtub?
Immigratsioon on väga tundlik teema, ka Eestis. Ühendkuningriigis peetud diskussioonides on olnud valdav seisukoht, et senisest tõsisemalt tuleks takistada majanduspõgenike tulekut ja inimkaubitsejate tegevust. Jätkuvalt hoiame aga ukse lahti neile, kellel on tõeline põhjus asüüli küsida.
Immigratsioon on kindlasti ka üks Euroopa Liidu reformiplaani teema, mitte küll esimene, aga siiski olulisel kohal.
Euroopa Liidu Venemaa-vastased sanktsioonid kehtivad sügiseni. Kui päevakorda tõuseb küsimus, kas neid peaks pikendama, siis milline on Suurbritannia positsioon?
Kuni me ei näe muutust Putini valitsuse suhtumises ja tegudes, eriti mis puudutab Minski rahuleppe täitmist ja Krimmi küsimust, pole mingit põhjust, vajadust ega õigustust sanktsioonide lõpetamiseks. Praegu püsib olukord Ida-Ukrainas jätkuvalt väga ebastabiilne ja pole toimunud mingit positiivset edasiminekut.
Arvan, et Euroopa Liidu selleteemalised arutelud saavad siiski olema keerulised, sest Venemaa üritab igati Euroopa partnereid mõjutada. Venemaa ei taha muuta olukorda Ukrainas, vaid Euroopa riikide suhtumist sellesse.