Rahvaküsitlus andis Kohtla-Nõmme, Kohtla ja Toila valla juhtidele teadmise, et nende valdade elanikud ühinemisele vastu ei ole. 

Läinud nädalal Kohtla, Kohtla-Nõmme ja Toila vallas toimunud rahvaküsitlustel osales küll vaid väike osa valdade elanikest, ent enamik neist kiitis valdade ühinemise heaks.

Küsitlusele eelnenud rahvakoosolekud kulgesid kõikides valdades rahumeelselt.

“Ühinemise protsess on meil päris algusest peale olnud avalik ja avatud, oleme sellest vallalehes pidevalt rääkinud ning inimesed on asjaga kursis,” ütles Toila vallavolikogu esimees Roland Peets, et koosolekutel eriti midagi ei küsitudki.

Kuna koosolekute toimumise ajaks oli õhus juba kahtlus, et Jõhvi võib ühinejatest lahku lüüa, räägiti vallaelanikele ka sellest võimalusest ja edasisest arengust üksnes kolme valla kooslusena.

Hirmud jutuks ei tulnud

Kohtla vallavanem Etti Kagarov ütles, et just Järve külas toimunud koosolekul arvasid vallaelanikud, et mõistlikum oleks koos Jõhviga edasi minna − suur vald annab kõigile paremad võimalused.

“Ühinemist peeti valdavalt mõistlikuks, küll aga küsiti meilt, miks osa Järve küla elanikest tahaksid hoopis Kohtla-Järvega ühineda. Arvan, et see on meie, vallajuhtide tegemata töö − me pole piisavalt selgitanud, et jätkame ka pärast ühinemist Kohtla-Järvelt teenuste ostmist ja koostööd linnaga, nii et valla lapsed saavad Kohtla-Järvel koolis ja lasteaias edasi käia ning muudki teenused jäävad alles,” rääkis Kagarov.

Kohtla-Nõmmel peetud koosolekul osalenud vallaelanikud mingeid ühinemisega seotud hirme jutuks ei võtnud.

“Ainult üks inimene arvas, et asja kohta on vähe infot olnud, ülejäänud olid asjadega kursis ja suhtumine oli valdavalt positiivne,” rääkis vallavolikogu esimees Tarmo Kütt. “Mis hirmudesse puutub, siis ühinemislepingus on need ju maandatud − rahvamaja või kool ei kao mitte kusagil ära.”

Suuruses on jõud

Kõigi kolme valla juhid usuvad, et ehkki oma poolt- või vastuhäält käisid andmas vähesed vallaelanikud, on üldine suhtumine ühinemisse vallas pooldav.

“Pigem arvavad inimesed, et nende häälest ei olene midagi, ja eks see küsitlus olegi haldusreformi seaduse kontekstis ebaloogiline − mis mõtet on küsida inimeste arvamust, kui pärast sundliidetakse niikuinii,” arutles Tarmo Kütt.

Roland Peetsi sõnul on need kolm valda kultuuriliselt väga lähedased ja sellest kooslusest võib saada üks normaalne vald, kus suudetakse ka suuremaid asju teha.

“Olgem ausad: omavalitsuse funktsioonid on aastatega väga tõsiselt muutunud; inimene saab endale vajalikud teenused kätte niikuinii, aga suuremaid asju väike vald ette võtta ei suuda. Toila valla elanikule ei ole ju tegelikult absoluutselt oluline, kus kulgeb valla lõunapiir,” rääkis ta. “Suurus ongi see jõud, millega saame pakkuda inimestele sellist teenust, et nad ei tahaks siit ära minna.”