Jaak Soansi skulptuur, mis oli osa Eesti töörahva kommuuni auks püstitatud monumendist, vedeleb 2008. aastast Narva muuseumi kunstigalerii hoovis. Narva Raekoja platsil olevas paekivist seinas, kus kunagi asus Eesti töörahva kommuunile pühendatud monument, haigutab praegu auk. Seitsme aasta eest linnaelanike algatusel teisaldatud mälestusmärk vedeleb Narva muuseumi kunstigalerii hoovis lageda taeva all.
Tollal kõigest 25aastase, kuid hiljem üheks Eesti tuntumaks skulptoriks saanud Jaak Soansi loodud monument paigaldati 1968. aastal Narva Raekoja platsile Eesti töörahva kommuuni 50. aastapäeva auks. 2008. aastal mälestusmärk teisaldati ning paigutati Narva muuseumi kunstigalerii hoovi lageda taeva alla. Sellest ajast peale ei ole korda tehtud ei seina koos selles haigutava auguga ega ka skulptuuri ennast.
Stalnuhhin ei lubanud ära viia
Eesti töörahva kommuuni mälestusmärgi teisaldamise algatas rühm linnaelanikke, kogudes üle 600 allkirja pöördumisele, millel oli kirjas üleskutse: “Narvas vanalinna südames raekoja kõrval seisab mälestusmärk, mis põlistab Eesti töörahva kommuuni veretöid linnas ja mujal Eestis. Meie, allakirjutanud, teeme ettepaneku teisaldada kõnealune mälestusmärk võimalikult kiiresti Narva muuseumi õuele ning varustada see seal selgitava ja tõese informatsiooniga.”
Mälestusmärgi teisaldamist toetas ka linnavalitsus, eraldades skulptuuri demonteerimiseks ja transportimiseks 150 000 krooni (ligikaudu 9600 eurot).
Narva muuseumi direktor Andres Toode tunnistas, et rohkem kui seitsme aastaga pole monumendi saatuses midagi muutunud. Ta tuletas meelde, et alguses oli kavas mälestusmärk üle anda Tallinna ajaloomuuseumile, kus oli toona loomisel Nõukogude pärandile pühendatud teemapark.
“Mälestusmärk jäi siiski erisugustel, Narva muuseumist mitte sõltuvatel põhjustel üle andmata. Ja tollal ei jõutud Tallinnas ka ekspositsiooni ettevalmistustöödest kaugemale. Nii on see jäänud praeguseni,” ütles Toode.
Põhjarannik kirjutas toona, et “Narva muuseumist mitte sõltuv põhjus” oli see, et Narva linnavolikogu toonane esimees Mihhail Stalnuhhin oli monumendi Tallinna viimise vastu. Stalnuhhin oli ka skulptuuri teisaldamise vastu, kuid sündmuste käiku ta kuidagi mõjutada ei saanud.
Skulptuuri peab näitama
Narva muinsuskaitse vaneminspektor Madis Tuuder arvab, et monumendi teisaldamine oli õige samm, kuna Raekoja platsile oli juba toona kavas ehitada Tartu ülikooli Narva kolledži uus hoone. “Kui kolledži hoone valmis sai, ei olnud Raekoja plats mälestusmärgi jaoks enam just sobivaim koht, kuna seal poleks seda näha olnud. Ka mina oleksin teisaldamisega nõus olnud, kuid seda tingimusel, et seda monumenti oleks eksponeeritud kusagil mujal,” kommenteeris Tuuder.
Ta kinnitas, et sellel kommunaaride mälestusmärgil, nagu ka kõikidel teistel mälestusmärkidel, on oma väärtus.
“Muidugi pole see hea, kui mälestusmärk niimoodi lageda taeva all on. Kuid see oli ju ka Raekoja platsil lageda taeva all,” tunnistas Tuuder, kes usub, et monumendiga praegu midagi halba selle tõttu ei juhtu.
Inspektori arvates tuleks seda mälestusmärki inimestele näidata, rääkides seejuures ka kommunaaridest ning skulptuurist ja selle autorist. Ent Andres Toode sõnul muuseum sellist ekspositsiooni praegu ei kavanda. “Just nimelt praegu. Tulevikus võivad asjaolud muutuda,” sõnas ta.
1943. aastal sündinud Jaak Soans on üks tuntumaid Eesti nüüdisaja skulptoreid, kelle ilmselt kõige tuntum töö on Tammsaare kuju Tallinna südalinnas, mille eest ta pälvis ka NSV Liidu riikliku preemia. Tema loodud on Kristjan Jaak Petersoni kuju Tartus Toomemäel ja Nipernaadi kuju Valgas. 2006. aastal pälvis ta elutöö eest riikliku kultuuripreemia. Ta on kahel korral (1974 ja 1986) pälvinud ka Kristjan Raua preemia.