Lõppeval nädalal avaldatud andmed näitavad, et tööstustoodangu kasv on aasta teises pooles pidurdunud. Soodne majanduskonjunktuur eksporditurgudel ja uute tellimuste kasv tõotavad tööstusettevõtetele siiski edu ka edaspidi.
Kui esimeses ja teises kvartalis suurenes tööstustoodang püsihindades mõõdetuna vastavalt 13 ja 10 protsenti, siis kolmandas kvartalis piirdus kasv 3 protsendiga.
Peamine põhjus, miks kasvutempo aeglustus, peitub kahanenud elektritootmises. Kui esimesel poolaastal suurenes elektrienergia toodang peaaegu neljandiku võrra, siis kolmandas kvartalis vähenes tootmismaht 2016. aasta sama ajaga võrreldes 10%.
Töötleva tööstuse poolelt andis kolmandas kvartalis, nagu tegelikult ka terve varasema aasta vältel, suurima negatiivse panuse elektroonikatööstuse toodangu langus. Kuigi elektroonikatootjaid leidub Eestis mitmeid, domineerib harus siiski üks suurtootja. Ettevõtte kehvad äritulemused ja reorganiseerimisprotsess on 2017. aasta 9 kuu jooksul vähendanud elektroonikatööstuse tootmismahtu keskeltläbi 10% võrra.
Kolmanda kvartali tööstustoodangut pidurdas veel masinate ja seadmete remondi tegevusala, mis peamiselt hõlmab laevaremondiettevõtteid. Et sellel alal tegutsevaid ettevõtteid pole kuigi palju ja töö toimub sageli suurte üksiktellimuste kaupa, siis kipuvadki sektori majandusnäitajad tugevalt kõikuma.
Tööstustoodangu kasvu piiras ka suhteliselt väike joogitootmise tegevusala, mille tootmismahud langesid mullu sama ajaga võrreldes peaaegu viiendiku võrra.
Kokkuvõttes oli kolmas kvartal tööstuse jaoks siiski ka tervikuna selgelt nigelam. Nimelt ületas kolmanda kvartali tööstustoodangu kasv esimese poolaasta kasvuprotsenti vaid kuues tööstusharus.
Tööstustoodangu kasvu panustas kolmandas kvartalis enim sektor, mis on vedanud Eesti tööstust ja eksporti tegelikult juba aastaid − puidutööstus. Tänavu on puidutööstuse tootmismahu kasv kvartalite lõikes küll pisut aeglustunud: kui esimeses kvartalis kasvas toodang 12%, siis teises 10% ja kolmandas 8%.
Viimaste aastate hoogne kasv on teinud puidutööstusest vaieldamatult Eesti kõige olulisema tööstusharu ja puittoodete eksport koos valmismajadega ületab juba viiendikku kogu Eesti kaubaekspordist. Kuigi tööstusharu sortiment on lai ja sihtturgusid palju, on üks peamisi sektori kasvu soosinud tegureid olnud Põhjamaade aktiivne ehitusturg. Ehkki näiteks Rootsi kinnisvaraturu tuleviku puhul spekuleeritakse viimasel ajal kõikvõimalike stsenaariumidega, tundub reaalseid majandusnäitajaid vaadates tõenäoline, et turukonjunktuur püsib sektori jaoks soodne ka edaspidi.
Tööstustoodangu tõusu on tänavu panustanud tegelikult mitmed sektorid. Üks kasvu stabiilsematest vedajatest on olnud elektriseadmete tootmine. Kolmandas kvartalis suurenes sektori toodang 15% jagu, mida on protsendi võrra rohkem kui haru 9 kuu keskmine kasv. Kuigi kiire palgakasv on toitnud spekulatsioone, et paljud kunagi siia toodud suurettevõtete koostetehastest plaanitakse peagi üle viia odavama tööjõuga riikidesse, on elektriseademete tootmise alal peetud vastupidi mõistlikuks siinse tootmise tähtsust suurendada. Samas on tegevusala tootlikkusnäitajad viimastel aastatel stagneerunud ja jäävad tänavu esimesel poolaastal alla nii ettevõtlussektori kui töötleva tööstuse keskmistele.
Suurtest tööstusharudest on tänavu häid tulemusi suutnud näidata ka metalltoodete tootmine. Kui varem on tööstusharu kasvu pidurdanud peamise kliendi − nafta- ja toorainetööstuse raskused, siis tänavu on tootmismahud taas kiirelt tõusuteele asunud. Kolmanda kvartali kasv jäi tänavustest küll kõige tagasihoidlikumaks, kui tootmismaht suurenes 8% võrra. Näiteks esimeses kvartalis toodeti metalltooteid lausa 18% rohkem kui 2016. aasta alguses. Perspektiivis oleks mõistagi hea, kui metallitööstus suudaks sõltuvust naftatööstuse tellimustest vähendada, kuna toorainehinnad ja sellest tulenev klientide investeerimisvalmidus jäävad paraku kõikuvateks ka edaspidi.
Suurematest tegevusaladest on kindlasti märkimisväärne veel toiduainetööstuse tootmismahtude tubli kasv. Toiduainetööstuse toodang on püsihindades mõõdetuna kasvanud nii kolmandas kvartalis kui 9 kuu keskmisena 5%. Kiire toiduainehindade tõusu tõttu küündib müügitulu kasv isegi 8 protsendini. Lisaks kodumaisele nõudlusele on toiduainetööstuse tulemusi aidanud tänavu parandada suurem eksport teistesse Balti riikidesse.
Tööstuse lähitulevik tundub praegu siiski optimistlik. Uute tellimuste indeks tõusis kolmandas kvartalis 6% võrra ja peamiste sihtturgude importnõudlus suureneb peaaegu kõigi prognooside kohaselt tempokalt. Pikemas plaanis vajab tööstussektor aga kiiremat arengut. Eesti ettevõtete tootlikkus jääb endiselt rikkamast Euroopast kaugele maha.
Samas ei ole viimased aastad toonud tööstussektoris kaasa märkimisväärseid “struktuurseid muutusi”: ettevõtted toodavad valdavalt sama kaupa ja liikumine väärtusahelas on olnud kasin. Enamiku eeskujuks toodavate tööstusettevõtete puhul saame parimal juhul rääkida kesktehnoloogilistest tootmisharudest, kus meie edule on kaasa aidanud madal kulubaas ja rikaste sihtturgude lähedus. Eri põhjustel on disaini ja inseneritöö osakaal Eesti tööstusettevõtetes jäänud jõukamatest riikidest napimaks ning peamiselt oleme keskendunud tootmistegevusele. Viimast paraku tänapäevane majandussüsteem kuigivõrd ei väärtusta.