Ida-Virumaa käekäigu parandamisest on valitsusringkondadest paljude aastate jooksul käinud läbi hulganisti ideesid, millest tegelikkuses on realiseerunud vaid vähesed ja needki mõnikord üksnes osaliselt. Kas mäletate näiteks, kuidas üks võimuliit lubas hakata maksma lisaraha kõigile Ida-Virumaa koolides eesti keeles õpetavatele õpetajatele, kuid lõpuks laienes see vaid vähestele?

Eks seepärast ollakse Ida-Virus umbusklikud ka uute algatuste suhtes, eriti siis, kui need tulevad välja järjekordsete valimiste eel ja nii mitmetegi kohalikesse volikogudesse pürgijate põhisõnumiks on,  et nüüd on nende partei võimul ja lükkab riigi rahakärud Ida-Virumaale ning paneb selle kandi õitsema.

Noortele haritud töölkäijatele 300eurose stipendiumi maksmise idee on esmapilgul ahvatlev. Mida ikka saab olla lisaraha vastu? Ent küllap tekib sellegi reaalsel rakendamisel rohkesti küsimusi. Kellele see täpsemalt laieneb? Kust läheb vanuseline ja geograafiline piir? Kas stipendiumi saamiseks peab rügama kohapeal mõnes ettevõttes või saab ka oma arvuti taga ükskõik kus asudes tööd teha? Kuidas peaksid tundma end need, kes on tulnud tegema sama tööd Ida-Virumaal juba aastaid varem, aga peavad nüüd leppima 300 eurot kehvema sissetulekuga kui noored tulijad?

Tegu on toore ideega, mis on läbi analüüsimata, ja ebaselge, mis sellest üldse saab. Kuid valitsus saab öelda, et tegeleb Ida-Viru küsimusega.