Eile keskpäeval näitas termomeeter seitset soojakraadi. Eile varahommikul alanud kalendritalvest pole looduses märkigi: lilled õitsevad, puugid tegutsevad, taliviljapõllud rohetavad, umbrohi kasvab jõudsalt ja unepahurad karud uitavad metsas ringi.
Facebooki aiandusgruppides postitatakse üksteise võidu pilte aias õitsevatest lilledest: kirikakrad, priimulad, võõrasemad… Kellel on lumikellukesed mullast nina välja pistnud, kellel sätivad krookused õitsema.
“Võtsin ennast täna (8.12.2015) kokku ja loivasin kasvuhoonesse toimetama… leidsin, et aeg oleks till ära korjata; paar võsu jätsin kasvama − äkki tahan jõuluroogasid kaunistada. Tüümian ka veel korjamata, rohima peaks… Porgandid peaks üles võtma äkki? Tomatite istutamiseks vist on veel vara,” arutles üks aiahoolik paar nädalat tagasi.
Sealtmaalt on veel soojemaks läinud.
Üks talv kümne aasta kohta
“Kui uskuda seda, mida Pariisi kliimakohtumisel räägiti, siis sellised talved saavadki meil tavaliseks; korralikke talvi tuleb edaspidi ehk üks kümne aasta jooksul,” ütles taimeökoloog Margus Pensa. “Pikemas perspektiivis tähendab see, et kevadlilled hakkavad varem õitsema, taimed, mis kasvavad siin oma leviala põhjapoolsel piiril, võivad kaduda ja lõuna poolt võib uusi taimi siiapoole edasi levida. Lehtpuudele, eriti laialehistele, nagu saared ja tammed, muutuvad tingimused soodsamaks; kaskede, mändide ja kuuskede jaoks on praegused tingimused olnud keskpärased ning neid muutused nii palju ei mõjuta. Muidugi ei juhtu see kõik kohe ja kiiresti ning kõik ei olene üksnes ilmast − mõjutavad ka mullastik ja muud kasvutingimused. Troopikat siia muidugi oodata ei ole, nii et ananassid ja banaanid ikka kasvama ei hakka, aga Kesk-Euroopa tingimustega tuleb ilmselt arvestama hakata.”
Lähemast tulevikust rääkides märkis Pensa, et soe ja niiske ilm mõjub kindlasti soodsalt putukatele ning haigustele: “Inimesed teavad omast käest, et igasuguste viiruste levimisele on kõige soodsam soe ja sombune ilmastik. Putukatele samamoodi, puugid näiteks on metsas praegu vägagi aktiivsed. Aga lõunapoolsematel aladel on inimesed sellega kohanenud ja saavad hakkama, eks tuleb meilgi kohaneda.”
Tulgu tasa ja targu
Kahjureid ja taimehaigusi pelgavad sooja talve järel ka viljakasvatajad. “On küll olemas preparaadid, millega saab reguleerida taime kasvu ja hoida ära lumiseene tekke, aga need pritsimised tegin juba tükk aega tagasi, eeldades, et talv algab normaalsel ajal,” peab osaühingu Hiiemägi juht Heiki Kuusmik aru, kas tuleks äkki pritsimist korrata.
Talirapsile ja -nisule sobib praegune ilm tema sõnul väga hästi, üleeile üle vaadatud põldudel polnud oras veel üle kasvanud. Suviviljapõldudel on kombainivarised küll hooga kasvama läinud, sellist pilti pole Kuusmik oma nisu- ja odrapõldudel varem näinudki.
“Külma võiks muidugi tulla, taimedele on puhkeperioodi vaja, aga praegune üheksa-kümme soojakraadi võib neile väga vale signaali anda. Taimedes ei moodustu piisavalt suhkruid ja kui siis peaks järsku kõva külm tulema, tekivad jääkristallid, mis lõhuvad taimekoed ära, ning palju taimi hukkub,” selgitas ta.
Kui talv sellisel moel jätkub, võib tulla väga hea saagiaasta − seda kinnitab äsjane kogemus, mil mulluse sooja talve järel saadi tänavu rekordsaagid.
Kui külm ja/või lumi tulevad tasa ja targu, pole häda midagi. Kui aga emb-kumb neist peaks saabuma äkitsi ja tormakalt, võib kuri karjas olla: varaste külvide suur taimemass jääb paksu lume all külmumata maal hapnikupuudusesse ja nakatub lumiseenega või hukkuvad taimed katmata maal krõbeda külmaga.
Loodus muutub liigirikkamaks
Olgu lumi või mitte, metsloomad vahetavad kasuka talvisema vastu ikka. Mitte paksuse poolest − tiheda aluskarva kasvatamine käib neil jahimees Enn Männiste sõnul ilma külmaks minnes paari päevaga −, vaid värvi mõttes.
“Valgejänes on kõige õnnetum; olen näinud küll, kui selline kössitab maas ja mõtleb, et on mätas, aga see valge kasukas…” muheles ta.
Metssead söödaplatsidel käia eriti ei taha, sest metsas on süüa küll. Kitsed, kes mõni aasta tagasi sügava lumega kõvasti kannatasid, on nüüd oma asurkonda taastamas.
Kõige rohkem häirib praegune talv Männiste sõnul karu, kes tahaks hirmsasti magada, aga märg küljealune ei ole eriti mõnus ja nii nad ikka veel liikvel ongi. “Eks poegiminegi ole seetõttu komplitseeritud,” ütles ta.
Seda, et valgejänesed lumeta talvede jätkudes meie metsadest sootuks kaduda võiksid, Margus Pensa ei usu: “Liigi sees on geneetiline varieeruvus täiesti olemas, eks siis ajapikku hakkavad domineerima tumedama kasukaga isendid. Mõningal määral võib ka uusi liike juurde tulla; näiteks meil nüüdseks kanda kinnitanud šaakali jaoks on oluline, et talv poleks lumerohke.”
Linnuriigis on muutusi juba praegu näha: senimaani on liikvel nii laglesid, hanesid kui luiki. Talvine linnustik muutub mõneti liigirikkamaks, kuldnokad, rästad ja punarinnad võivadki siia püsima jääda.
“Just lähirändurid; kaugränduritel on rännukihk geenides tugevamalt sees, nemad lähevad sügisel ikka minema,” toonitas Pensa.