Mõne päeva pärast valivad 79 omavalitsuse elanikud endale järgmiseks neljaks aastaks volikogu. Mis on nendel valimistel teisiti kui varem?
Selle aasta valimised on erilised kahel põhjusel. Esiteks saavad esimest korda oma kodukoha tulevikuvalikutes kaasa rääkida 16- ja 17aastased noored, keda on üle Eesti kokku veidi üle 24 000. Riigi valimisteenistus on seekord oma teavituse teraviku suunanud just noorte poole.
Teadlased väidavad, et esimene kord valida on sageli otsustav: kui noor seda teeb, osaleb ta ka kõikidel järgmistel valimistel; kui mitte, siis suure tõenäosusega ei pruugi ta leida teed valimiskasti või arvuti taha hääletama tulevikuski. Seega on meie eesmärk anda noortele võimalikult palju infot, kus ja mis võimalused neil hääletada on. Kaalutletud otsuse langetamine jääb loomulikult nende endi kanda.
Teine oluline märksõna on kahtlemata haldusreform, mis on muutmas Eesti haldusjaotust. Kui neli aastat tagasi valiti volikogu 215 linnas ja vallas, siis tänavu 79 omavalitsuses. Samas valimisjaoskondade arv oluliselt muutunud ei ole, nii et paljudes paikades saab valija oma paberhääle anda juba tuttavas koolimajas, kaubanduskeskuses või seltsimajas. Volikogu liikmete arv on nelja aasta tagusega võrreldes ligi tuhande võrra väiksem.
Omavalitsuste vähenemine on kaasa toonud ka kandidaatide ja valimisliitude arvu vähenemise. Kui nelja aasta eest osales kohalikel valimistel ligi 15 000 kandidaati ja 292 valimisliitu, siis seekord on need numbrid ligi 11 800 ja 163. Vaid erakondade arv on tõusnud: kui möödunud korral võttis osa kuus erakonda, siis tänavu seitse. Kokku on Eestis registreeritud 11 erakonda.
Kuigi valimisreeglites suuri muudatusi ei ole toimunud, tooksin siiski mõned mõtted välja. Enamikus omavalitsustes on üks ringkond − kõik elanikud saavad valida igat ülesseatud kandidaati. Kuid üle Eesti on ka üheksa valda ja linna, kus on mitu ringkonda, ning seal on valijal oluline teada, et tema saab hääletada vaid oma ringkonna kandidaatide poolt. Valimisringkond sõltub omakorda valija elukoha aadressist rahvastikuregistris.
Eelhääletamine ja elektrooniline hääletamine algavad 5. oktoobril. E-hääletamine algab neljapäeval, 5. oktoobril kell 9 ja kestab ööpäev läbi kuni kolmapäeva, 11. oktoobri kella 18ni. Hääletada saab aadressil www.valimised.ee.
Tuletan meelde, et valija peab veenduma, et tema arvuti on korras ja tarkvara uuendatud. ID-kaardi ja koodide andmine teiste inimeste kätte ei ole lubatud. Elektroonilist häält on võimalik eelhääletamise ajal muuta, sel juhul jääb kehtima hilisem hääl. Kui valija soovib ikkagi hääletada eelhääletamise ajal pabersedeliga, siis elektrooniline hääl kustutatakse. Valimispäeval oma e-häält enam muuta ei saa.
Nelja päeva jooksul − 5.-8. oktoobrini − saab elukohast olenemata hääletada maakonnakeskustes. 9.-11. oktoobrini on avatud kõik 557 jaoskonda, samuti on igas vallas või linnas avatud vähemalt üks jaoskond, kus saab hääletada ka väljaspool elukohta. Valimispäeval, 15. oktoobril on kõik jaoskonnad avatud kella 9-20, siis saab hääletada vaid oma elukohajärgses jaoskonnas.
Kohaliku elu edendamisel on oluline iga hääl. Need, kes valimistel ei osale, delegeerivad sellega õiguse määrata valla või linna asjade üle otsustamine järgmiseks neljaks aastaks neile, kes oma kodanikukohust täidavad. Valimistel on igal häälel jõud!