Sellest, et riik peaks panema huvitegevuse ja -hariduse toetamisele õla alla, on räägitud aastaid. Nüüdseks on eelnõu jõudnud riigikokku ja lähiajal peaks selguma, mil moel ja kui suure abiga saavad kohalikud omavalitsused arvestada. Teada on, et aastas jääks riigi toetus 15 miljoni euro kanti.

Võimalused huvitegevuseks ja -hariduseks on kohalikes omavalitsustes seinast seina, sõltudes nii valla või linna rahakoti paksusest kui ka prioriteetidest. Ida-Viru suuremates linnades pole peavaluks mitte niivõrd võimaluste nappus, kuivõrd juhendajate vääriline tasustamine. Palgalõhe üldhariduskoolide ja huvikoolide õpetajate rahakotis on paisunud liiga suureks ja õpetajad ei hoia pahameelt enam enda teada.

Paraku ei saa riigi antava lisarahaga palgamuret lahendada. Selle eesmärk on teha huviharidus ja -tegevus noortele paremini kättesaadavaks ning pakkuda mitmekesisemaid võimalusi selles osalemiseks. Sellega omakorda soovitakse suurendada huvitegevustes ja -hariduses osalevate noorte hulka − praegu on see vastvalminud uuringu järgi umbes 40 protsenti.

Seega on liiga palju selliseid noori, keda ei köida pakutavast miski või kellel pole võimalik meelepärasesse huviringi või -kooli jõuda. Transporti saab aga riikliku rahasüstiga korraldada. Igas väiksemas kohas polegi ju võimalik ega ka mõistlik kõikvõimalikke arendavaid tegevusi välja pakkuda. Olgugi et mõned väikesed omavalitsused teevad selles suurematele silmad ette.