Ursula Randlaine kinnitas, et puuetega laste tugikodu Päikesekiir ootab uusi hoolealuseid. Ööpäevaringset hooldust ja järelevalvet vajavate laste vanemad saavad kasutada senisest suuremas mahus lastehoiu-, tugiisiku- ja transporditeenust, mis võimaldab neil pühenduda õppimisele või käia tööl.
Tugiteenuste kättesaadavus paraneb tänu projektile, mille sotsiaalkindlustusamet viib ellu Euroopa sotsiaalfondi toel. Eesmärk on pakkuda raske ja sügava puudega lastele suunatud tugiteenuseid, vähendades vanemate hoolduskoormust ja takistusi asuda tööle või õppima.
Tugiteenused on mõeldud lastele, kes on kodus vanema hooldamisel ning vajavad lisaks paindlikku päevahoidu ja tugiisikuteenust. Viimast pakutakse juhul, kui laps ei ole võimeline ilma tugiisikuta käima elukohajärgses lasteaias või koolis. Tugiisik saab olla lapsele toeks ka kodus, lastehoius või terviseasutuses. Lastehoiu- ja tugiisikuteenuse kõrval pakutakse vajaduse korral transporti, et laps saaks liikuda kodust lasteaeda, kooli või hoidu ja tagasi.
Vajadus kasvanud
Projekti ida piirkonna koordinaator Kersti Suun-Deket märkis, et Eestis on üle 6700 raske ja sügava puudega lapse, kelle vanemate hoolduskoormust soovitakse vähendada, andes neile võimaluse naasta tööturule.
“Viimastel aastatel on kasvanud raske ja sügava puudega laste arv ning suurenenud vajadus kättesaadavate tugiteenuste järele. Projekti raames ei võeta üle kohalike omavalitsuste kohustusi, vaid eesmärk on toetada tugiteenuste paremat ning paindlikumat kättesaadavust,” selgitas ta.
Sotsiaalkindlustusamet on praeguseks leidnud teenusepakkujad kaheksas maakonnas. Ida-Virumaal on partneriks MTÜ Päikesekiir, kes peab puuetega laste tugikodu Jõhvis. Päikesekiirel on sõlmitud koostöölepingud MTÜna tegutseva laste päevakeskusega LAD Narvas ja laste hoolekandeasutusega Lootus Sillamäel.
Mitmed toetajad
MTÜ Päikesekiir on pakkunud Ida-Virumaa erivajadustega lastele hoiuteenust alates 2013. aasta juunist. Nii suures mahus kui alanud projektiga pole riik hoiuteenust rahastanud, kinnitas tugikodu juhataja Ursula Randlaine.
Esimesel aastal tegutseti Šveitsi vabaühenduste fondi ja kodanikuühiskonna sihtkapitali toel. Mullu septembrist sai tugikodu suurtoetajaks Tartu ülikooli kliinikumi lastefond, kes lubas oma õla alla panna seniks, kuni riik rahastamise üle võtab.
Randlaine märkis, et jätkuvalt on oluline ka kohalike omavalitsuste tugi. “Kui võtame suure hooldusvajadusega lapse, siis täismahus päevahoidu viis päeva nädalas projektiraha ei kata − osaliselt peaks omavalitsus juurde maksma.”
Päikesekiir pakub ka invatransporditeenust. “Tugiisikuteenuse pakkumine väljaspool tugikodu on meile uus, aga meil on kvalifitseeritud töötajad ja edaspidi võime selleks inimesi juurde võtta. Soovime kasvatada tugiisikute meeskonna, kes saaks lapsele kooli või lasteaeda appi minna,” ütles Randlaine.
Praegu on Päikesekiir toeks 14 perele. “Perede vajadus hoiuteenuse järele on erisugune ja nii on korraga kohal 3-5 last, aga ruumi on kuni kümnele. Oleme alustanud vanematelt avalduste vastuvõtmist ja suhtleme koordinaatoriga, kes teeb teenuse saamise otsuse. Osa lapsi, kes juba saavad hoiuteenust, liidame sellesse projekti,” rääkis tugikodu juhataja.
Ida-Virumaa puuetega inimeste koja tegevjuht Kaia Kaldvee ütles, et vajadusest rahastada hoiuteenust on räägitud paarkümmend aastat − ainuüksi Jõhvi vallas on ligi 30 last, kes võiksid olla tugikodu kliendid.
“Tõenäoliselt pole info veel kõigi vanemateni jõudnud. On positiivne, et on tekkinud hoiuteenuse pakkujad, aga senisest rohkem tuleks teha tööd peredega, et nad oleksid valmis andma oma lapsi hoiule. Vanem, kes on seni oma lapse eest 24 tundi ööpäevas ja 365 päeva aastas hoolitsenud, kardab oma last võõraste kätte usaldada. Seetõttu on vaja vanemaid julgustada ja nõustada,” nentis Kaldvee.