Kui Püssi suured korterelamud peaksid kaugküttest loobuma, tuleb ka väiksematel toasooja saamiseks mingi muu võimalus leida. 

Lüganuse vallavalitsus peab plaani Püssi linna kõrge soojuse hinna alandamiseks hakkpuidule üle minna, ent hakatuseks tellib soojusmajanduse arengukava, saamaks selgust, kas kaugkütte jätkamine end seal üldse õigustab.

Aprilli lõpus pöördusid Püsi linna korteriühistute juhid Lüganuse vallavalitsuse poole, tuletamaks vallajuhtidele meelde, et ühinemislepingus nähti ette investeeringud Püssi soojusmajandusse: torustike rekonstrueerimiseks ja hakkpuidukatla käivitamiseks. Vajalike investeeringutena on need kajastatud ka valla arengukavas ja eelarvestrateegias.

“Meil puudub praegu igasugune selgus, mida on kohalik omavalitsus teinud, kuidas Püssi linna soojusmajandusega seonduvad küsimused lähiajal lahendatakse  ja millised on konkreetsed tähtajad,” muretsevad korteriühistute juhid ka selle pärast, et tuleva aastaga lõpeb leping linna praegu soojusega varustava ASiga Adven.

Vallavolikogu esimehe Marja-Liisa Veiseri vastusest selgus, et mullu tellis vald Tallinna tehnikaülikoolilt Püssi soojusvarustuse võimalike variantide kohta eksperthinnangu.

“Kahjuks see erilist optimismi ei sisenda − probleeme on palju ja efektiivseid lahendusi suhteliselt vähe,” tõdes Veiser.

Vallajuhtidega hiljuti kohtunud ASi Adven esindajad oleksid valmis Püssit ka edaspidi soojusega varustama. Juhul kui lepingut pikendatakse vähemalt 15-20 aastaks, oleksid nad valmis ka investeeringuid tegema. Veiseri sõnul olid jutuks soojustorustike osaline renoveerimine, kahe soojustarbijate seast ammu lahkunud suure kortermaja soojusvõrgust eraldamine − see vähendaks trassikadusid −, samuti hilisem hakkpuidul töötava katlamaja ehitamine.

Trassikaod 28 %

Püssi viimane linnapea, nüüd Lüganuse vallavolikogu liige Enno Mägar ütles, et üks Püssi soojusmajanduse probleem on see, et torud on arvestatud suurema linna jaoks ehk need on liiga jämedad.

“Kas neid just välja peab vahetama, aga mõnes kohas, kus torud juba kolmkümmend aastat maas on olnud, võiks need uuesti isoleerida,” pakkus ta.

Muidugi on probleem ka aastaid tagasi võlgnevuste pärast kaugküttest ilma jäetud kaks suurt kortermaja, mis ühest küljest vähendas oluliselt tarbijate arvu, teisalt aga asub nende majade taga üks viiekorruseline endiselt kaugkütet tarbiv elamu, mistõttu soojustorustik kulgeb vahepeal päris pikalt ilma tegeliku kasutuseta ja suurendab veelgi trassikadusid − need küündivad Püssis 28 protsendini.

Kooli t 16 korteriühistu juhatuse liige Kalle Kartau rääkis, et Eestis ühe kõrgema soojuse hinna tõttu − ligemale 79 eurot megavatt-tund − on  püssilased isekeskis arutanud võimalust, et kaks suurt kortermaja ehitavad kahe peale oma hakkpuidul katlamaja. Mis saab sel juhul väiksematest majadest, ei ole seni keegi osanud välja pakkuda.

Kooli t 8 ja 10 korteriühistute juhatuse liige Riho Laanemäe tõdes, et kui suured kortermajad oma katlamaja kasuks peaksid otsustama, tähendab see Püssis kaugkütte lõppu ning ka väikesed majad peavad mingi muu lahenduse leidma. Tema arvates tuleks pigem korraldada konkurss, et leida linnale uus ja odavama soojusega varustaja.

Tellitakse arengukava

Lüganuse vallavanem Viktor Rauam ütles, et Adveni soov lepingut kuni 20 aastaks pikendada, et neil tasuks investeeringuid teha, on mõistetav, kuid ebareaalne. “Seadusest tulenevalt saame lepingut üksnes viieks aastaks uuendada, ja seda praegustel tingimustel. Praegu on neil lepingu lõpuni poolteist aastat,  nii lühikese aja peale ei hakka ükski ettevõte investeeringuid tegema.”

Rauam kinnitas, et vald ei kavatse ühinemislepingus lubatud investeeringutest Püssi soojusmajandusse taganeda.

“Kõigepealt on vaja selle kaugküttepiirkonna soojusmajanduse arengukava, mis oleks aluseks järgmiste otsuste tegemisel ja investeeringute kavandamisel, sealhulgas toetuste taotlemisel. Selle kava kavatseme tellida juba lähiajal,” lubas ta.

Mullu valminud eksperthinnang oli Rauami sõnul analüütiline ega pakkunud eriti lahendust, tellitav arengukava peab aga andma vastuse, kas Püssis üldse tasub kaugküttega jätkata ja kui tasub, siis millisel viisil.

“Kui kaugküttega jätkame, siis kindlasti muutub kütteliik ning osaliselt on vaja torustikud ümber ehitada. Samuti tuleb meil otsustada, kas uuendada Adveniga viieks aastaks lepingut või teha soojusega varustaja leidmiseks uus hange. Ühtset head ja kiiret lahendust Püssi kütteprobleemile ei ole; järgmiseks kütteperioodiks üritame trassikadusid alla saada ja loodetavasti lisandub ühe tootmishoone näol ka uus tarbija,” lubas Rauam.