Narva politsei- ja päästehoones asuvas arestimajas pole jalutushoovi. Õiguskantsleri hinnangul pole see vastuvõetav. Foto: [adverts_add]Ida prefektuur on hädas sellega, et õiguskantsler peab Narva uue arestimaja tingimusi tänapäeva nõuetele mittevastavaks. Uue jalutushoovi rajamiseks puudub raha.
Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid tänavu 19. juunil Narva politsei- ja päästehoones asuvat arestimaja ning tuvastasid kaks rikkumist. Nimelt on arestimaja kambrite aknad üle kiletatud, mistõttu ei pääse sinna piisavalt loomulikku valgust. Arestimaja töötajad selgitasid seda asjaoluga, et kambrite akende tagant kulgeb tee, mida mööda arestimaja töötajad pääsevad siseõue, ning klaasid muudeti läbipaistmatuks selleks, et arestandid ei saaks jälgida siseõue sisenejaid.
Puuduv jalutushoov
Teiseks rikkumiseks pidas õiguskantsler jalutushoovi puudumist. Seda asendatakse arestimajas avatud aknaga kambritega, kus kinnipeetavad saavad päevas tund aega viibida. “Tuginedes rahvusvahelisele praktikale, on õiguskantsler jätkuvalt seisukohal, et jalutuskambri kasutamine jalutushoovi asemel saab olla üksnes erandlikel juhtudel kasutatav ajutine lahendus. Uue arestimaja hoone puhul ei ole jalutushoovi puudumine vastuvõetav. Seetõttu palub õiguskantsler rajada Narva arestimajja jalutushoov,” teatas õiguskantsler Ülle Madise Ida prefektile Tarvo Kruubile saadetud kirjas.
Kruup vastas Madisele, et Narva arestikambri akendele, kus hoitakse kinnipeetavaid, on paigaldatud lisakatted üldise turvalisuse huvides. “Akendele paigaldatud katted ei ole otseselt tumendatud, vaid tegemist on mustrilise kattega, mis hajutab päevavalgust, kuid ei vähenda seda oluliselt ega takista küllaldase loomuliku valguse sisenemist kambrisse. Sellise lahenduse osas ei ole laekunud kinnipeetavatelt ka ühtegi kaebust,” teatas prefekt. Ta lisas, et teise võimaliku variandina oli kaalutud ehitada välisseinast natuke eemale madal müür, mis varjaks kinnipeetavate eest ära varustuse, tugirelvad ja nende paigutamise ning taktika eksponeerimise. See lahendus aga vajaks lisaprojekteerimist ning ehitusluba.
Jalutusala puudumise kohta kirjutas prefekt aga, et Narva politseijaoskonna arestimaja puhul on tegemist uue ehitisega, mis on kasutusele võetud 2013. aasta veebruaris ja ehitatud siis ettenähtud normide järgi. Toona oli prefekti sõnul tagatud ka kinnipeetavatele värskes õhus viibimine jalutuskambrite näol, kus on pidevalt avatud aknad ning tagatud ööpäevaringne värske õhu juurdepääs.
Sundida ei saa
“Täiendavate jalutusalade juurdeehitus on suuremahuline töö ning nõuab lisaressurssi ja kindlasti ka kohta, kuhu neid rajada. PPA otsib võimalusi, kuidas Narva arestimaja jalutusala lahendada,” lubas Kruup oma vastuses õiguskantslerile.
Põhjaranniku küsimusele, kuidas ilmnenud probleemid peaksid lõpuks lahenema, vastas õiguskantsleri kantselei kommunikatsioonijuht Janek Luts, et õiguskantsleril ning politsei- ja piirivalveametil (PPA) on politseihoonete kinnipidamiskambrite tingimuste parandamisel olnud pikk ja positiivne koostöö. “Õiguskantsleri ülesanne on selles olnud osutada kontrollkäikudel leitud puudustele ja PPA on leidnud kas varem või hiljem ka võimaluse olusid õiguskantsleri soovitustele vastavalt parandada. Seega õiguskantsleri tähelepanekute maksmapanekuks ei saa õiguskantsler küll sundida PPAd oma soovitusi täitma, ent senine koostöö lubab arvata, et PPA puudused selletagi kõrvaldab (nt rajab jalutushoovi), niipea kui see vähegi võimalik on,” rääkis Luts. Ta lisas, et õiguskantsleri kontrollkäigu kokkuvõte on seejuures PPA-le abiks paranduste tegemiseks raha taotlemisel.
Narva arestimaja valmis 2013. aastal koos uue politsei- ja päästehoonega.