Aasta oli siis 2001, kui Jõhvi volikogu andis OÜ-le Teklas Teenindus Jõhvis veemüügiõiguse. Põhjus oli puhtalt poliitiline: toonase linnapea Aavo Keerme suhtes oli sisse antud umbusaldusavaldus ning Teklas Teeninduse juhi ja omaniku, toonase volikogu liikme Toomas Ziljovi hääl oli saamas otsustavaks. Hiljem on Jõhvi võimud tunnistanud, et tegu oli poliitilise kokkuleppega, mis sõlmiti seadustest mööda vaadates võimule jäämise huvides.

Aastad läksid ning Jõhvi linna pargi piirkonnas vett müünud Teklas Teenindusest sai vahepeal OÜ Pesulux, ent ettevõtte ja kohaliku omavalitsuse suhted muutusid keeruliseks. Jõhvi püüdis tüütust ettevõtjast lahti saada ning veefirma käis vallaga kohutki, sest ei saanud igal pool, kus tal torustikud asusid, vett müüa. Ning võitis. Kohus ütles ka, et ettevõttel on õigus küsida vallalt saamata jäänud tulu eest hüvitist.

Nüüd, mil Jõhvi vald teeb uusi katseid Ziljovi pitsitada ning tõestada, et tema firma tegevuses on juriidilisi vajakajäämisi, ning Pesuluxi suhtes on alustatud järelevalvemenetlust, tuli Ziljov välja teatega, et kavatseb vallalt sisse nõuda ligi 100 000 euro suuruse kahjutasu. Ja andis mõista, et ei pruugi kogu nõuet käiku anda, kui vald ilmutab leplikkust ja kasutab oma osalust Järve Biopuhastuses, et talle vett müüa.

See juhtum on klassikaline näide sellest, kuidas poliitika ja majanduse segunemisel saab kohalik omavalitsus paljudeks aastateks muutuda ettevõtja pantvangiks.