Tunamullu toetas keskkonnafond 60 000 euroga Kiviõli seiklusturismikeskuse väljaehitamist, mullu 10 000 euroga Maidla küla vee- ja kanalisatsioonivõrgu uuendamist. Muide, põlevkivivald Maidla ise pole keskkonnafondi sentigi panustanud. 

Kaevandamise jääknähtude tõttu kannatavad omavalitsused saavad ka edaspidi omavalitsusliidu keskkonnafondist toetust küsida, sest kolm suurettevõtet on lubanud õla alla panna.

2007. aasta suvel asutas Ida-Virumaa omavalitsuste liit (IVOL) keskkonnafondi, et teha koostööd maakonna omavalitsuste keskkonnaprobleemide lahendamisel. Algatus tuli põlevkivivaldadelt, kes olid valmis eraldama osa laekuvast põlevkivi ressursimaksust ühiste eesmärkide jaoks. IVOLi liikmed võisid fondist taotleda toetust keskkonnaprojektide omaosaluse katmiseks kuni poole summa ulatuses.

Algusaastatel kogusid fondi raha viis põlevkivivalda − Illuka, Kohtla, Mäetaguse, Toila ja Vaivara −, kes eraldasid sinna kokkuleppe kohaselt osa vallale laekunud kaevandamistasust. Eesmärgiks seati hoida fondis olevat summat miljoni krooni (umbes 64 000 euro) piires.

2012. aastal maksid fondi oma osa ainult Mäetaguse ja Vaivara vald, aasta hiljem üksnes Mäetaguse. Mullu maksid oma osa ära kõik peale Mäetaguse, kes aastatagusele ainumaksja kogemusele tuginedes seda raha eelarves ettegi ei näinud, ning Kohtla valla, kes oli vahepeal kaevandamistasu saajate seast välja kukkunud.

Muuta sisu ja rahastamist

Juba eelmise aasta kevadel arutati omavalitsusliidus, et keskkonnafondile tuleks anda avaram sisu, mis hõlmaks lisaks üksikute projektide toetamisele ka põhjalikumate uuringute tegemist. Kuna põlevkivivaldadele eraldatud osa kaevandamistasust vähenes ja väheneb ka edaspidi, peeti plaani kaasata fondi rahastamisse põlevkiviettevõtted.

“Nad tulid meie ettepanekuga kohe kaasa,” ütles IVOLi tegevdirektor Urve Erikson, et selleks aastaks välja pakutud 30 000 eurot kolme ettevõtte peale kokku pole teab mis suur summa, ent hea tahe on rohkem väärt.

Sama suur kogusumma laekuks kava kohaselt fondi praeguselt seitsmelt põlevkivivallalt, kes igaüks maksaksid ligikaudu ühe protsendi tunamullu saadud ressursitasu summast.

“Vallavanemad olid selle ettepanekuga nõus, aga otsuse peavad muidugi tegema volikogud,” märkis Erikson.

Keskkonnafondi uude põhikirja, mille IVOLi üldkogu mullu detsembris kinnitas, sisuline laiendamine siiski ei jõudnud.

“Läbirääkimiste käigus otsustasime, et esialgu piirdume siiski omavalitsuste konkreetsete projektidega ja uusi valdkondi ei lisa − kuni asi uuesti käima läheb. Ka ettevõtjad olid sama meelt,” põhjendas IVOLi juhatuse esimees Veikko Luhalaid.

Raha on hell teema

Kõik kolm põlevkiviettevõtet pooldavad küll koostööd, ent rahast räägitakse ettevaatlikult.

“Aasta on alles ees, prognooside põhjal võib eeldada, et teine poolaasta tuleb õlitööstusele veidike parem,” on Viru Keemia Grupp ettevõtte tehnikadirektori Meelis Eldermanni sõnul koostööst kindlasti huvitatud. “Kõigepealt tuleb omavalitsustel projektid esitada, seejärel on vaja neist valik teha ja rahastus leida − alles siis saab rääkida omaosalusest, mille jaoks toetust vaja läheb. Loodetavasti on selleks ajaks olukord meie sektoris paranenud. Igal juhul oleme valmis oma oskusteabega kaasa aitama ja hea tahte puhul leitakse kindlasti ka normaalsed lahendused.”

Eldermannil on kahju, et fondi uuest põhikirjast jäi toetatava valdkonnana välja jääkreostuse likvideerimine − just pärandreostust peab ta Ida-Virumaa suurimaks keskkonnaprobleemiks.

Kiviõli Keemiatööstuse keskkonnadirektor Vahur Keerberg kinnitas, et ettevõte peab koostööd IVOLiga oluliseks.

“Kas see koostöö väljendub finantseerimises või mingis muus vormis, sellele annab vastuse tulevik. Osaleme keskkonnafondi nõukogu töös ja eks seal saab asjad selgeks rääkida. Kui räägitakse 30 000 eurost kolme ettevõtte peale, siis praegu on see alles ettepanek, mis on laual; mingit otsust veel ei ole,” toonitas ta.

“Meile kui Ida-Virumaa suurimale tööandjale ja põlevkivisektori esindajale on väga oluline hoida tööstus ja keskkonnamõjud tasakaalus,” ütles ASi Eesti Energia kommunikatsioonijuht Monika Kopti. “Keskkonnafondis kaasalöömine on oluline lisavõimalus panustada keskkonnahoidlikkusse lisaks keskkonnatasude maksmisele ning tootmise tõhusamaks ja säästlikumaks muutmisele.”