Peipsi toidu tänava üks ots asus Venemaa piiri ääres Vasknarvas, kus restoran seati üles ordulinnuse varemete juures. Pildil võõrustab Alutaguse vallavolikogu aseesimees Paul Keskküla valla külalisi Poolast. MATTI KÄMÄRÄ Nädalavahetusel Setumaalt Vasknarvani Peipsi ääres ja selle lähistel tegutsenud ning kohalikku toitu pakkunud üle poolesaja ajutise restorani võtsid vastu mitu korda rohkem külalisi, kui oskasid oodata.
Iisaku lähistel paiknev Lamba ja Roosi talu oli üks rohkem kui poolesajast paigast, mis 175 kilomeetri pikkuse Peipsi toidu tänava aktsiooni käigus ajutise, kahepäevase restorani avasid.
Oodatust kümme korda rohkem külastajaid
Talu peremees Jaak Arm jõudis ööl vastu laupäeva Austriast koju ja rääkis, et sai alles hommikul hakata põhjalikumat plaani pidama, mida külalistele pakkuda. “Panin rahulikult grilli üles. Arvasin, et kui 50 inimest tuleb, on hästi, ja nende jaoks oli mul 10 kilo lambalihašašlõkki olemas. Abikaasa Lagle oli koogi ka valmis küpsetanud,” meenutas ta.
Rahuliku päeva asemel läks aga nii, et Armil polnud mahti tähele panna isegi seda, kas parajasti tuleb lausvihma või mitte. Päeva jooksul tuli külalisi üle kuuesaja. “Kedagi me nälga ei jätnud, aga rabelda tuli tohutult. Vahepeal tekkis tunne, et kõik saab otsa, aga õnneks tuli hommikupoolikul Tallinnas kaupa müümas olnud auto pärast lõunat tagasi. Saime hakkama,” tõdes ta laupäeva õhtul, kui suurem osa inimesi vahetult pärast talus toimunud Saku mandoliinide orkestri kontserti minekule seadis.
Pühapäevaks plaanis Arm supipäeva. “Šašlõkki enam ei tee. Pakume kolme sorti lambaliha suppi. Lagle pani juba uued Pavlova koogid ka ahju,” avas ta järgmise päeva plaane.
Jaak Arm oli üllatunud, et isegi tugevad vihmahood ei vähendanud külastajate tulva. Küll aga häiris vihmasadu pillimehi. Saku mandoliinide orkestril oli laupäeval plaanis kolm esinemist: Kauksis ja Iisakus need toimusid, Vasknarvas jäi ära. Orkestri liige Robert Kreutzwald selgitas, et pillimehed pole nõrgad, aga pillid küll. “Vasknarvas tuli lausvihma, kuid seal polnud mingisugustki katusealust, kuhu varjuda,” sõnas ta.
“Aga see on väga põnev ja viimase peal üritus ja järgmisel aastal tahaks ise võtta pere kaasa ja käia võimalikult palju neid restorane läbi,” tõdes Eesti lauluisaga sama perekonnanime kandev pillimees.
Ammuoodatud väljakutse
Kui Jaak Arm pani restorani välgukiirusel toimima, siis Rannapungerjal paiknevas Pärnaõue pererestos tehti ettevalmistusi väga pikalt. Peaprooviks oli aasta tagasi sealsamas toimunud suguvõsa kokkutulek, kus osales 70 inimest. Kui perenaine Pille Põld kuulis, et nüüd on kavas avada Peipsi-äärne pop-up-restoranide tänav, haaras ta sellest kohe kinni. “Ma ootasin seda väljakutset kümme aastat. Komplekteerisin oma suguvõsa liikmetest meeskonna ja hakkasime pihta,” sõnas ta.
Kõige lihtsam oli menüü koostamine. “Sellega polnud mingit peamurdmist. Me pakume seda, mida isegi iga päev siin talus sööme ja joome. Me ei pidanud ühtegi toitu välja mõtlema. Kõik peale leiva ja kohvi on kohalik kraam,” kinnitas ta.
TRIINU AKKERMANN See nädalavahetus näitas, et huvi Peipsi toidu vastu on tohutult suur.
Pereresto ei piirdunud aga ainult talutoidu pakkumisega. Sissepääsu juures võttis kõik külalised vastu talupere kauaaegne sõber Holger Migur, kes nimetas ennast vastuvõtukomitee ainuisikulikuks liikmeks. “Tervitan tulijaid, räägin pisut talust ja juhendan, kuhu nad saavad minna ja mida teha,” selgitas ta. Siidri saras oli Gerri Orgma nukkude näitus ja nukumeistri enda käest võis pärida tema tööde saamislugusid. Välja olid pandud ka kiikedega lesilad, kus pärast mõnusat kõhutäit leiba luusse lasta.
Põhjalikust planeerimisest ja hoolikatest ettevalmistustest hoolimata ei osanud aga ka Pille Põld ette näha, et külaliste tulv nii tohutuks osutub. Kõik kaheks päevaks ettevalmistatu sai laupäeva õhtuks otsa ja see tähendas suurele osale pererahvast töökat ööd, et restoranil ka pühapäeval, mil külastajaid endiselt muudkui tuli ja tuli, neile midagi pakkuda oleks.
Rannapungerjal tegutsenud Pärnaõue pereresto oli üks menukamaid toidutänava külastuspaiku. ERIK GAMZJEV Holger Migur rääkis, et kuuldused nende resto erakordselt maitsvast kalasupist levisid suust suhu ka teisi paiku külastanud inimeste kaudu. “Tuldi ja räägiti sellest supist. Tagasiside on olnud suurepärane!”
Pille Põld tunnistas, et ei pääsenud terve laupäeva jooksul kordagi välja majast, kus toitu tehti. “Me ei jõudnud nii palju kalasuppi ette anda, kui laudade taga nõuti. Räägiti, et autode rivi ulatub juba järgmise külani, aga ei olnud mahti kordagi seda imet vaatama minna,” sõnas ta muigega.
Külastajaid kümneid tuhandeid
Paljud külastajad käisid nädalavahetusel läbi üle kümne ajutise restorani. Rita Lepik ja Riina Suuban tunnistasid laupäeva õhtul, et hakkasid Mustvee poolt Jõhvi suunas tulema ja olid hämardumise ajaks jõunud Lambasse ja Roosi. “Seitse kohta jõudsime läbi käia. Pühapäeval jätkame,” kinnitasid naised, kes kiitsid samuti võrratuks Pärnaõue talu kohasuppi.
Nad rääkisid, et iga koht paistab silma natuke isemoodi toiduga ja lisaks on peaaegu kõik pakkunud veel midagi, millega külastajaid köita: elavad muusikat, näitusi.
Peipsi toidu tänava peakorraldaja Triinu Akkermann ütles, et hinnanguliselt külastas ajutisi restorane kahe päeva jooksul üle 30 000 inimese. “Külastajate tohutu huvi ületas kõikvõimalikud ootused. See näitab, et huvi Peipsi-äärse toidu vastu on suur, ning see võiks julgustada suveperioodil avama piirkonnas rohkem söögikohti,” sõnas ta, lisades, et kindlasti on kavas selline ettevõtmine korraldada ka järgmisel aastal.