Tööjärjega Võrnu küla alla jõudnud Ojamaa kaevandus häirib sealseid elanikke lõhkamistega veel kaks aastat. 

Nädala jooksul kaevati Mäetaguse valla Võrnu külast kahel korral keskkonnainspektsiooni valvetelefonile Ojamaa kaevandusest lähtuvate tugevate plahvatuste üle; kaevandaja väitel pole lubatud norme ületatud.

2011. aasta suvel kurtsid Võrnu küla elanikud Aidu karjäärist kostnud lõhkamiste üle, mis olevat ehmatavalt valjuks muutunud.

Nüüd kurdetakse Ojamaa kaevandusest kostvate plahvatuste üle.

6. märtsil saatis terviseameti Ida talitus Mäetaguse vallavalitsusele kirja, teavitades neid kahest keskkonnainspektsiooni valvetelefonile edastatud kaebusest ning sellest, et sellekohane info edastati ka tehnilise järelevalve ametile.

Kaebamisest pole abi

“Ojamaa kaevandus tegutseb juba mitu aastat ja eks see ole parasjagu närvesööv küll,” ütles enda sõnul otse lõhkamiste kohal ehk kõige hullemas tsoonis elav Imre Poom, kes ise pole kusagile kaebamist ette võtnud. “Kaevata võiks ammuilma, aga ega sellest midagi muutu − nagunii öeldakse, et kõik on normi piires.”

Mingeid eriti tugevaid pauke pole tema viimasel ajal kuulnud, ka öösiti ja nädalavahetustel olevat üsna rahulik. “Eks see pidev kurtmine väsitab samamoodi; tuleb lihtsalt leppida ja loota, et nad küla alt võimalikult kiiresti läbi ja siit kaugemale läheksid,” tõdes ta.

Enn Kaup, kes osa aega Tallinnas elab, ent päris tihti ka Võrnus vanematekodus käib, ütles, et paugutamist on ikka päris tihti kuulda.

“Mõned mu pereliikmed on tundlikumad, nemad ikka ehmuvad iga kord, ma ise võtan asja rahulikumalt,” rääkis ta. “Tean, et valla keskkonnakomisjon on selle probleemiga tegelenud ja olevat lootus, et kaevandus püüab olukorda kuidagi leevendada.”

Liikuv seireseade

Vallavolikogu keskkonnakomisjoni esimees Ain Rego rääkis, et paari kuu tagusel kohtumisel kaevanduse esindajatega lubasid nood toimetada nii vaikselt ja kiiresti kui võimalik.

“Seda, kas üks või teine laeng ikka oli kõiki nõudeid arvestav, ei saa meie kuidagi teada ega kontrollida. Kui mõni lõhkamine kostab mingitel põhjustel valjemalt, ei pruugi see veel tähendada, et norme ületati,” tõdes ta.

Rego meenutas, et umbes aasta eest oli vallas teise “paugutaja”, Eesti Energia Kaevandustega jutuks liikuva seireseadme soetamine, mis mõõdaks pidevalt nii vibratsiooni kui paugu tugevust ning mida saaks vastavalt mäetööde liikumisele jälle uude kohta viia − ka teise valda, kui kaevandus sinna jõuab. Seadme mõõtetulemused oleksid reaalajas jälgitavad ja võimaldaksid pidevat kontrolli kaevandustes toimuva üle.

“Arutasime seda nii Eesti Energia kui VKG Kaevandustega − kaevandajad võiksid kahe peale raha kokku panna ja sellise seadme soetada. Sinnapaika see jutt jäi − igal pool on nii suured kontorid ja nii pikad koridorid, et sinna need ideed sumbuvadki,” nentis Rego. “See tunne, et sinuga ei arvestata − kaevandajate esindajatega kohtudes kõik noogutavad kaasa ja saavad aru, aga edasi ei toimu midagi −, väsitab lõpuks ära.”

Norme pole ületatud

“Selge, et lõhkamisi on kuulda ja tunda, aga kindlasti on kõik normi piires − me oleme seal nii palju mõõtnud ja hoonete kaugusest olenevalt väga täpseid arvestusi teinud,” rääkis VKG Kaevanduste juhatuse liige Margus Kottise. “Iga lõhkamise kohta tehakse pass, tehnilise järelevalve amet kontrollib nii passi kui teeb kohapeal kontrollmõõtmisi, kaebuste puhul veel eraldi. Seni pole meile lõhkamistega seoses ühtegi ettekirjutust tehtud.”

Tehnilise järelevalve ameti avalike suhete peaspetsialist Anu Võlma ütles, et viimasel ajal on Ojamaa kaevanduse lõhketöödega seotud tegevuse osas laekunud ametile mitu kaebust.

“Oleme kontrollinud lõhketööde vastavust määrusest tulenevatele nõuetele; kaebustega seoses kontrollitud lõhketööd on olnud nõuetele vastavad ja ühe korraga lõhatavad kogused väiksemad kui normid ette näevad. Kahe viimase kirja osas kogume alles andmeid ja asjaolud selguvad lähiajal.”

Kaks aastat veel

Ainsa leevendusena on kaevandusel võrnulastele pakkuda lubadust, et küla alt minnaks mäetöödega läbi võimalikult kiiresti.

“Kaks aastat veel, siis oleme sealt möödas ja elu muutub vaiksemaks,” lubas ta.

Ain Rego ütles, et kaevanduse esindajad püüavad koos külaelanikega probleemile aktiivselt lahendusi leida.

“Jutt on kompensatsioonimehhanismist või talumise tasust,” märkis ta.