Ida-Virumaa omavalitsusliidu esimees Veikko Luhalaid surus teise seas kätt Mark Gerassimenkol, kes on vastuvõtu korraldajatele varasemast ajast tuttav. Mitmendat aastat järjest on Ida-Virumaa edukaim aineolümpiaadidel osaleja Mark Gerassimenko, kes on omavanuste seas Eesti parim majanduse ja ühiskonnaõpetuse tundja, aga kuulub tippude hulka ka geograafias ja matemaatikas.
Jõhvi vene gümnaasiumi 10. klassi õpilane võitis üle-eestilise ühiskonnaõpetuse olümpiaadi ja jagas esikohta majanduses. Paremate sekka jõudis Mark Gerassimenko ka geograafias ja matemaatikas. Eelmisel aastal noppis noormees kõrgeid kohti samuti neljal olümpiaadil.
Mitmekülgsete huvidega noormees tunnistas, et talle ei meeldi jagamine humanitaar- ja reaalinimesteks. “See pole õige, sest iga inimene võib areneda eri valdkondades, kui ta teeb selle nimel tööd. Teisest küljest toob mitmekülgsus probleeme, sest ma ei tea veel, mis eriala valin edasiõppimiseks. Tean kindlasti, et tahan õppida Tartu ülikoolis ega soovi saada arstiks, aga muus on otsad lahtised. Õnneks on veel aega mõelda.”
Kui vaadata olümpiaaditulemusi, süvenes Mark sel õppeaastal kõige rohkem majandusse ja ühiskonnaõpetusse. “Sain tänu sellele väga palju uusi teadmisi sellest, mis ühiskonnas toimub: millised on meie majanduse näitajad ja kas majandus areneb. Õnneks on majanduskriisist välja tuldud, aga jätkuvalt on probleeme näiteks rahvuste ja keele pinnal.”
Gerassimenko nentis, et praegu liidab küll eesti ja vene kogukonda pagulaste teema, aga tema hinnangul on ühiskonna tõrjuv suhtumine kurb.
“Inimesed põgenevad sõja ja nälja eest, aga meie ütleme, et ei taha neid siia. Mina pole pagulaste vastuvõtmise vastu, sest kui meenutame 1944. aastat, siis 70 000 eestlast põgenes sõja jalust, sest nad oleks võinud sattuda Nõukogude armee või taganevate sakslaste kätte. Kusjuures paljud põgenesid paadiga.”
Kaks teist kohta
Gerassimenko oli eile Ida-Viru omavalitsusliidu ja maavalitsuse tunnustusüritusel kolmandat aastat. Kokku oli vastuvõtule kutsutud 9 üle-eestilistel olümpiaadidel edukalt osalenud õpilast ja nende juhendajad.
Eestis jõudsid esikolmikusse veel Lüganuse keskkooli 5. klassi õpilane Kaie Mariette Kruus ja Avinurme gümnaasiumi 6. klassi õpilane Saale Pärn − mõlemad saavutasid teise koha inimeseõpetuse olümpiaadil.
“Mina valmistusin õpiku abil. Lugesin enne olümpiaadi läbi ka need teemad, mida polnud veel tunnis läbi võtnud. Sel aastal oli inimeseõpetuse põhiteema, kuidas kodus ja koolis turvaliselt olla,” rääkis Kaie Mariette Kruus.
Abi loogilisest mõtlemisest
Saale Pärn, kes osales maakonnas edukalt veel inglise keele ja matemaatika olümpiaadil, ütles, et inimeseõpetuse üle-eestiline mõõduvõtmine polnud sugugi pingelisem. “Midagi hirmutavat ei olnud, tuli lihtsalt loogiliselt mõelda.”
Pärna juhendaja, Avinurme gümnaasiumi inimeseõpetuse õpetaja ja õppealajuhataja Kristina Pikas ütles, et enne olümpiaadi lahendati mitmesuguseid probleemülesandeid, arendamaks loogilist mõtlemist ja seoste loomist. “6. klassi inimeseõpetus on suhtlemise ABC: peab tundma ära eri käitumistüüpe ja konfliktidele reageerimise viise ning hoomama seoseid.”
Pikas lisas, et Avinurme õpilased võtsid maakonnas osa kõikidest aineolümpiaadidest. “See annab kogemuse lapsele ja tagasisidet õpetajale, kas asi, mida ta teeb, on õiges tasakaalus ning mida veel peaks tegema.”