Mais jõustunud riiklikku töökoha loomise toetust on seni ainsana kasutanud MTÜ Sotsiaalse Kohanemise Tugikeskus, mis valmistab Jõhvis puidust mänguasju ja pakub rakendust töövõime kaotanud inimestele. “Toetus on üks paremaid viise tõsta tööandjate huvi inimeste palkamisel,” tunnistas keskuse juht Aleksandr Sikut.
MTÜ Sotsiaalse Kohanemise Tugikeskus väike tootmine on püsti pandud Jõhvi Tsentraali, ligemale 150ruutmeetrisele pinnale. Samas kaubanduskeskuses asub ka üks mänguasjapoodidest, mis puidust lelusid turustab.
Hindab keerulisi probleeme
“Alustasime märtsis, kui korrastasime ja sisustasime ruumid. Aprillis hakkasime tasapisi tootma. Sellele eelnes umbes pool aastat ettevalmistust, et teha turu- ja riskianalüüsi ning leida partnerid, kellega koostööd teha,” rääkis Aleksandr Sikut.
Täies mahus käivitus tootmine suvel, kui oli võimalik kasutada töökoha loomise toetust, millega riik katab pool palgarahast. “Ilma selleta meil praegu 27 inimest tööl ei oleks,” tunnistas Sikut.
Lõviosa kollektiivist moodustavad töövõimekaoga inimesed, kes olid pikalt sulgunud koduseinte vahele. “Selline oli plaan algusest peale. Mul on selleks isiklikud motiivid, lisaks huvi töötada keerulises sfääris ning leida lahendus tavalisest raskematele probleemidele,” tõdes Sikut.
Inimesed, kellel puudub tööharjumus ja kes on hädas mitmesuguste terviseprobleemidega, vajavad teistsugust lähenemist. Selleks on kollektiivis viis tugiisikut, kes on samuti palgatud töötukassa toel.
“Kõigepealt tuleb inimestega leida ühine keel, mõista nende psühholoogilisi ja füsioloogilisi probleeme ning neid arvesse võttes kujundada töökeskkond, mis oleks mugav ja motiveeriks tööd tegema. Peaaegu kõik on olnud suurema osa elust töötud, seega puudub kas või harjumus õigel ajal tööle tulla või oskus kollektiiviga kohaneda. Selles osas abistavad neid tugiisikud, kes annavad psühholoogilist tuge. Tänu sellele on kõik nagu üks pere. Ilma tugiisikuteta võiks olukord väljuda kontrolli alt,” kirjeldas Sikut, kes pakub töölejõudmiseks vajaduse korral ka invatransporti.
Tema sõnul on keskuse peamine partner töötukassa. “Jõhvi ja Sillamäe büroo töötajad on meid konsulteerinud ning nõuga abistanud. Sealt saime ka info töökoha loomise toetuse kohta, sest konsultandid olid kursis meie vajadusega leida tööjõudu. Meil on väike tootmisbaas ka Sillamäel, kus viime läbi tööharjutust.”
Tegevus laieneb
Koostöö töötukassaga jätkub, sest plaanis on töötajate arvu kahekordistada ning alustada tegevust veel Narvas ja Kiviõlis. “Tahaksin, et töövõimekaoga inimesed Ida-Virumaal saaksid end tunda vajalikuna.”
Teiseks on tarvis laiendada, et “vallutada” Skandinaavia turg. Sealsed partnerid on huvitatud hulgitellimustest, mida praegu ei suudeta täita.
“Meie algne plaan oli turustada peamiselt Skandinaaviasse, kus ollakse juba ammu orienteeritud ökoloogiliselt puhtale toodangule, aga praegu läheb suurem osa toodetest siseturule, ka Jõhvi mänguasjapoodidesse. Meiegi inimesed hindavad neid üha enam. Vanemad teadvustavad, et Hiina plastmassmänguasjade asemel on lapsele head puidust lelud, mida on parem käes hoida ja millest midagi luua, et arendada mõtlemist ning peenmotoorikat. Arvan, et see on tõusev turg ka Eestis.”
Keskuses alustati puidust vedurite komplektidega, aga nende valmistamine osutus töövõimekaoga inimestele liiga keeruliseks ja toodang oli prognoositust kordi väiksem. Seetõttu on mindud üle puidust konstruktoritele, mis samamoodi arendavad fantaasiat ja mille valmistamine on töötajatele jõukohasem. Koos personali arvu kasvatamisega on Sikuti hinnangul võimalik täita Skandinaavia turule mineku plaan.
Samuti on kavas koostöö Venemaa partneritega, kes soovivad rajada Eestisse filiaali, mis oleks baasiks oma toodangu müümisel Euroopasse. “Meie saaksime konsulteerida maksusüsteemi ja seaduste osas ning valmistada ette vajalikku tööjõudu, keskendudes taas töövõimekaoga inimestele,” kommenteeris Sikut.
Ta pidas positiivseks, et riik on alustanud töövõimereformi, sest praegu on erivajadustega inimeste potentsiaal kasutamata. Sotsiaalse kohanemise tugikeskuse kogemus näitab, et töövõimekaoga inimesed ei põlga ära ka alampalka.
“Arvestades, et suur osa töötab osalise ajaga ja saab lisaks töövõimetuspensioni, pole see ju paha. Peale selle saavad paljud rahulduse tööst, sellest, et neil on võimalus tunda end kasulikuna ja suhelda kolleegidega. Asutasin mittetulundusühingu, mitte äriühingu, sest eesmärk pole teenida kasumit, vaid tegelda töövõimekaoga inimestega, et nad kohaneksid nii töö kui ühiskonnaeluga. Aga selleks on vaja nii sotsiaalsfääri, tööandjate, kohalike omavalitsuste kui riigi ühiseid jõupingutusi,” leidis Sikut.
Jagatakse koormust
Töötukassa Ida-Virumaa osakonna juhataja Anneki Teelahk rõõmustas, et sotsiaalse kohanemise tugikeskus palkas töökoha loomise toetusega juuli alguses peamiselt sellised inimesed, kes on pikalt tööturult eemal olnud. “Positiivne on see, et nad laienevad veelgi.”
Töötukassa saab lisaks toetuse maksmisele aidata ka teiste teenustega, näiteks oma klientide väljaõpetamise või tööpraktikale suunamisega. “Toetame tööandjat esimeses etapis võimalikult palju, sest see on ka talle väga suur koormus korraga nii palju töökohti luua.”
Praegu peab töötukassa läbirääkimisi kümmekonna ettevõttega, kes on huvitatud vähemalt 20 inimese palkamisest. “Kõige kaugemale on need jõudnud Kiviõli metallifirmaga OÜ Shroma, kes tahab uuest aastast laieneda ja võtta tööle kuni 150 uut inimest,” ütles Teelahk.
Erisuguste metallkonstruktsioonide, peamiselt konteinerite valmistamisega tegelevas firmas on praegu natuke alla saja töötaja. OÜ Shroma omanik Teimuraz Kardava on varem Põhjarannikule öelnud, et on töökoha loomise toetusest huvitatud. “Tahame ehitada uue tootmishoone ja kahekordistada töötajate arvu. Praegu pole lihtsalt piisavalt pinda, et tegevust laiendada.”
Toetuse saamise eeldust − 20 inimese korraga palkamist − peab Teelahk mõistlikuks, sest tegemist on ekstrameetmega tööandjatele suhteliselt lühikese perioodi jooksul.
“Viimase poolteise aasta jooksul on meile Eesti Energiast, Nitroferdist ja VKGst tulnud arvele väga palju oskustöölisi ning spetsialiste, kes võiksid kohe tööle asuda. Kui me jätame nad pikalt n-ö ripakile, siis nad kaotavad oma oskused ja võib-olla ka tahte töötada. Kui töökoha loomise toetust makstaks ka kolme inimese palkamisel, siis see ei annaks tulemust sadade inimeste rakendamisel,” arvas Teelahk.