OÜ Corrigo juhatuse liige Tiiu Sepp (vasakul) selgitas riigikogu liikmele Helmen Kütile, tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovskile ning parlamendisaadik Andres Anveltile metadooni jagamise põhimõtteid. Ministri selja taga paistab lukustatud kapis kanister metadooniga; iga kliendi doosi määrab psühhiaater. 

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski uuris eelmisel reedel, kuidas toimub Jõhvis narkosõltlastele metadooni jagamine, ja vastas mõni tund hiljem Jõhvi gümnaasiumi õpilase küsimusele, kas Eestis peaks kanepi legaliseerima.

OÜs Corrigo tutvus Jevgeni Ossinovski maja teenustega, alustades taastus- ja hambaravist ning lõpetades sõltuvushäiretega noorte ravi ja rehabilitatsiooniga.

Viisakad kliendid

Muu hulgas nägi Ossinovski, kuidas metadooni asendusravil olevad narkosõltlased käivad oma doosi järel, mida riik jagab lootuses, et see aitab lõpetada fentanüüli, heroiini või teiste illegaalsete opioidide tarvitamise.

“Suur tänu, head päeva!” soovis keskealine meesterahvas metadooni asendusravi osakonna õele Ljubov Uljanovale, ilmselt hoomamata, kui prominentses seltskonnas ta oli äsja oma ravimit manustanud.

“Kunagi olime kõige suuremad metadooni asendusravi osutajad,” tõdes OÜ Corrigo juhatuse liige Tiiu Sepp, lisades, et aastatega on klientide arv kõvasti kõikunud. Kui 2003. aastal alustati 30 kliendiga ja kõige rohkem oli asendusravi saajaid 2008. aastal −  276 −, siis praegu on nimekirjas 132 sõltlast. Sepp nentis, et ainus, mis on jäänud samaks, on HIV-positiivsete osakaal asendusravi saajate hulgas.

Ossinovski märkis, et järgmise aasta riigieelarvest loodetakse märkimisväärset lisaraha narkoennetusele ja -ravile ning suur osa sellest on plaanis kulutada teenuste laiendamiseks ja nende ühtlustamiseks Tallinnas ning Ida-Virumaal. Ministri sõnul võiks Jõhvis koos metadooni jagamisega korraldada ka HIV-positiivsete antiretroviirusravi.

“Praegune olukord, kus antiretroviirusravi saamiseks peab sõitma Kohtla-Järvele Ida-Viru keskhaiglasse, on ebamugav ja paljud ei hakka seda tegema,” arvas Ossinovski, lisades, et selle kalli ravi puhul on kõige tähtsam võtta ravimeid regulaarselt, millega väldib viiruse muutumist tarvitatavate rohtude suhtes resistentseks.

Äraspidi loogika

Pärast OÜ Corrigo külastamist Jõhvi gümnaasiumi õpilaste ette astunud minister pidi muu hulgas vastama küsimusele, kas ta pooldab kanepi legaliseerimist.

“Maailmas on praegu kaks uimastit, mis on legaalsed ja üldlevinud: tubakas ja alkohol. Sellest tulenevalt on hakatud paljudes riikides, ka Eestis, rääkima, miks ei võiks kanep ka olla. Minule on see tervise seisukohalt äraspidi loogika. Tegelikult on küsimus selles, kuidas me saaksime vähendada alkoholi ja tubaka tarbimist, mitte selles, kuidas muuta veel üks sõltuvust tekitav ja tervist kahjustav uimasti legaalseks.”

Minister lisas, et narkoravil viibivate 10-15aastase staažiga süstijate sõltlastee algus on olnud ühesugune: kõigepealt hakkasid nad suitsetama, siis õlut jooma, seejärel proovisid kanepit ja lõpuks fentanüüli.

“See ei tähenda, et kõik, kes on proovinud sigaretti või alkoholi, lõpetavad süstla otsas, aga ei ole teada ka vastupidiseid näiteid, et keegi oleks hakanud tarvitama kangeid narkootikume, ilma et oleks läbi teinud kogu varasemat uimastite rida. Nii et selles mõttes peaks tendents olema selles suunas, et üldiselt vähendada sõltuvust tekitavate ainete tarbimist.”

Ossinovski arvas, et küllap muutub kanepi legaliseerimise arutelu ka Eestis intensiivsemaks.

“Üks politseinik ütles väga hästi, et meie ühiskond pole isegi ohutult ja sotsiaalselt vastutustundlikult jooma õppinud. Sellises olukorras oleks uue uimasti turule lubamine kaunis vastutustundetu. Selle üle võiks diskuteerida alles siis, kui oskame tarbida alkoholi nii, et meil ei ole sellega seoses nii palju liiklus- ja uppumissurmi, traumasid ja enesetappe.”

Praegu peaks ministri hinnangul keskenduma sellele, kuidas vähendada kangete uimastite tarvitamist, sest Eesti on süstivate narkomaanide hulga poolest Euroopas esirinnas. Eestis on hinnanguliselt 10 000 süstivat narkomaani, kes tarvitavad igapäevaselt eeskätt fentanüüli. Ossinovski rääkis gümnasistidele, et lisaks süstijate endi tervise kahjustamisele ja mitmesuguste haiguste levitamisele põhjustab see ka tohutut majanduslikku kahju ühiskonnale.

“Kui küsitakse, miks peaks ühiskond narkomaanide ravile raha kulutama, on nende endi vastus alati üks: arvutage kokku, kui palju raha on sõltlastel vaja, et oma igapäevane doos kätte saada. Päevane doos maksab kuni 100 eurot, mis teeb miljon eurot päevas. Aastas tähendab see 365 miljonit eurot, mis tuleb enamasti kokku varastada, sest kõvasti üle poole neist ei tööta. Ravimine on kahtlemata odavam ja see on ka põhjus, miks me selle teema järgmisest aastast tõsisemalt fookusesse võtame.”