Kohtla kaevandusmuuseum oli üks esimesi, kes keskkonnafondist toetust sai − uute pumpade ostmiseks, et hoida muuseumi suurveega uppumast. 

Ida-Virumaa omavalitsuste liidu kaheksa aastat tagasi asutatud keskkonnafond lõpetab selle aastaga tegevuse; uue aasta hakul jagatakse fondis olevad 32 000 eurot taotlejatele ning uusi sissemakseid enam ei tule. 

Eelmise aasta märtsis rääkisid Ida-Virumaa omavalitsuste liidu (IVOL) juhid optimistlikult plaanidest liidu keskkonnafondile avaram sisu anda, nii et peamiseks jääks mitte enam omavalitsuste projektide kaasrahastamine, vaid näiteks põhjalikumate keskkonnateemaliste uuringute toetamine. Oluliseks peeti põlevkiviettevõtete kaasamist fondi rahastamisse.

Tänavu jaanuaris tõdeti, et uusi valdkondi esialgu siiski juurde ei võeta. Kolmele põlevkiviettevõttele − Eesti Energiale, Viru Keemia Grupile ja Kiviõli Keemiatööstusele − tehti ettepanek osaleda fondis kokku 30 000 euroga. Sama suure summa eraldavad fondi kokku ka seitse põlevkivivalda. Ettevõtted olid põhimõtteliselt nõus fondi toetama, ehkki konkreetsetest summadest rääkida ei tahetud.

Nüüdseks on selge, et ettevõtted fondile rahaga toeks ei tule.

“Toodi erisuguseid põhjuseid, aga kõik kolm jõudsid lõpuks selleni, et keeruline majanduslik olukord ei võimalda neil seda teha,” ütles IVOLi juhatuse esimees Veikko Luhalaid. “Ainuke, kes jättis tagaukse lahti, oli Eesti Energia, kes oleks nõus osalema, aga seda ainult siis, kui ka teised kaks osalevad.”

Viimane raha jagamisele

“Praegu paistab, et fond lõpetab selle aastaga tegevuse,” ütles IVOLi keskkonnafondi esimees, Illuka vallavolikogu esimees Paul Kesküla. “Lisaks sellele, et ettevõtted meile ära ütlesid, on ka põlevkivivaldadel fondi toetamine keeruliseks muutunud.”

Kesküla sõnul on kõik seitse valda tänavu oma osa kokkuleppe kohaselt ära maksnud. Õigemini küll kuus valda, sest Mäetaguse vallal, kes eelmisel aastal ainsa vallana fondi toetas, lubati tänavu õigluse huvides kõrvale jääda.

“Illuka panustas seekord kõige rohkem,” märkis Kesküla.

Koos mulluse jäägiga on keskkonnafondis praegu 32 000 eurot, mille jagamiseks oodatakse omavalitsustelt taotlusi 1. jaanuariks.

“Taotlemisel on oluline teada kahte asja: toetust saab taotleda ainult omavalitsus ning toetatakse ainult kolme valdkonda: kaevandamisega seotud probleemide lahendamist, joogi- ja reovee käitlemisega seotud tegevusi ning äkkreostuse likvideerimist,” toonitas Kesküla. “Raha antakse fondist ainult investeeringuteks; kõige paremini meeldiks meile toetada mingi suure projekti kaasrahastamist, mis tähendab, et meie toetus aitaks maakonda raha juurde tuua. Aga toetame ka omavalitsuste endi ettevõtmisi, sel juhul võib toetuse summa olla kuni pool kogumaksumusest.”

Fondist oli kasu

IVOLi seisukoht on, et senisel kujul pole keskkonnafondil enam mõtet jätkata.

“Kõigi põlevkivivaldade majanduslik olukord ei võimalda enam sissemakseid teha ja kümne tuhande euroga ei ole mõtet seda fondi pidada,” tõdes Paul Kesküla. “Ka 30 000 eurot on liiga vähe, kui ettevõtted oleks sama suure summaga toeks tulnud, siis 60 000 oleks juba arvestatav fond.”

Kesküla sõnul oli omavalitsusliidu keskkonnafondi loomine omal ajal õige asi ja mitmes mõttes kasulik: “Mitu omavalitsust sai sellest otsest rahalist kasu, fond oli selle rahastajatele hea koostöö õppetund ning aitas kaevandamisega seotud probleemidele tähelepanu tõmmata. Jääme lootma, et kunagi tulevad helgemad ajad, mil ka kaevandamisettevõtted on valmis sellesse panustama − siis võib fondi ju uuesti luua.”

2007. aasta suvel asutas IVOL keskkonnafondi, et teha koostööd maakonna omavalitsuste keskkonnaprobleemide lahendamisel. Algatus tuli põlevkivivaldadelt, kes olid valmis eraldama osa laekuvast põlevkivi ressursimaksust ühiste eesmärkide jaoks. Toetatud on näiteks Jõhvi valla Linna küla kuivendamist, Küttejõu karjääri põlengualade korrastamist, Kohtla kaevandusmuuseumi veekõrvaldust, Vitsiku küla joogiveevarustust, Puru sademeveekanalisatsiooni rajamist ning Kiviõli seiklusturismikeskust.