Naaberomavalitsustega ühinemist arutati juba aasta tagasi üsna tõsiselt; töörühmades liideti, lahutati ja arvutati protsente. 

12 omavalitsusjuhti tegid koalitsioonikõnelusi pidavate erakondade juhtidele ühispöördumise, milles taotlevad käimasoleva haldusterritoriaalse reformi peatamist.

Tosina omavalitsuse juhid, teiste hulgas Lüganuse vallavanem Viktor Rauam, Tudulinna vallavanem Andrus Toss ja Vaivara vallavanem Veikko Luhalaid, märgivad Keskerakonna esimehele Jüri Ratasele, Isamaa ja Res Publica Liidu esimehele Margus Tsahknale ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimehele Jevgeni Ossinovskile saadetud pöördumises, et 1. juulil jõustunud haldusreformi seaduse menetlemine oli väga kiire, kuigi reform vajanuks pikemat ja põhjalikumat kaalutlemist. Juhitakse tähelepanu, et 26 omavalitsust taotlevad riigikohtult haldusreformi seaduse mitme sätte, sealhulgas sundliitmise regulatsiooni kehtetuks tunnistamist selle põhiseadusvastasuse tõttu.

Reeglid enne paika

“Pöördumise sisu on täpselt samasugune nagu kohtule esitatud pöördumisel,” ütles Andrus Toss. “Riigikohtul on otsuse tegemiseks aega neli kuud; isegi kui see otsus peaks tulema enne jõulupühi, on rong selleks ajaks läinud − aasta lõpuks peavad omavalitsused olema oma otsuse teinud ja maavanemale esitanud. Enne millegi kokkupanemist peaksid aga olema reeglid paika pandud − nii rahastamine kui kohustused. Praegu võimul olev valitsus on andnud signaali, et enne 2018. aastat sellega ei tegelda.”

Tossu sõnul pole Tudulinna vallal ühinemise vastu mitte midagi, sest rahakraanid on aastate pikku nagunii juba kinni keeratud.

“Tegelikult peaksid sundliitmise vastu mässama mitte väiksed, vaid hoopis suuremad omavalitsused, kellel on oht, et nende külge hakatakse väiksemaid liitma,” ütles ta.

Pöördumises märgitakse, et haldusreformi käigus hinnatakse omavalitsuste võimekust üksnes elanike arvu järgi, kuid see ei ole ainsa kriteeriumina piisav ning erandid sellest on liiga kitsad. Seepärast paluvad allakirjutanud kaaluda kogu reformi peatamist ning võtta haldusreformi seadus vastu uuesti tervikuna, koos omavalitsuste osutatavate teenuste sisu ja kvaliteedi kriteeriumidega. Kui see ettepanek ei leia heakskiitu, palutakse teha seaduses muudatused selliselt, et haldusreformi lähtealuseks on omavalitsuste tegelik vabatahtlik ühinemine ning valitsuse algatusel sundühendamine jäetakse ära. Ühendamise aluseks peaks aga olema mitte elanike miinimumarv, vaid tegelikku haldusvõimekust näitavad sisulised kriteeriumid.

Sundliitmine edasi lükata?

Veikko Luhalaid ütles, et haldusreformi peatamist nõuda oleks praeguses situatsioonis liiast.

“Meie ise üksi olles reformi peatamist ei nõuakski, aga kui omavalitsustele tehakse liiga, siis tuleb solidaarne olla. Meile on oluline riigi käitumise õiguspärasus ja reformi ajakava nihutamine võiks väga reaalne olla. Sundliitmisele rõhudes võib tekkida olukord − kui liitmisest mitte huvitatud omavalitsus pole koostööst huvitatud −, kus kohalik elanik ei tea valimiste eel kuni viimase hetkeni, keda, kus ja kuidas ta peab valima.”

Luhalaiu hinnangul tuleks sundliitmine edasi lükata ja tegelda sellega järgmiste, 2021. aasta valimiste eel. “Seadusesse tuleks sisse kirjutada kaalutlusõigus; kui tegemist on juba ühinenud omavalitsustega, vaadatakse, kuidas need pärast ühinemisjärgseid valimisi toimivad, ning võimalik sundliitmine otsustatakse selle põhjal.”

Tema sõnul sõltuvad haldusreformi edasine käik ja tempo muu hulgas sellest, kellest saab riigihalduse minister. “Kui see koht jääb IRLile, on suund jäigem, kui sotsidele, siis pehmem; kui Keskerakonnale, siis võib ootamatusi tulla,” viitas ta Keskerakonna riigikogu ööistungite aegsele vastuseisule.

Keskerakonna esimees Jüri Ratas ütles eile pressikonverentsil, et haldusreform ei seisku. Tema sõnul on erakonnad kokku leppinud omavalitsuste tulubaasi suurendamises ning selleski, et koos rahaga antakse omavalitsustele ka rohkem ülesandeid. Nii täpsetest summadest kui ülesannetest ei soovinud erakondade esimehed siiski veel rääkida.