Ida-Virumaa suuremate omavalitsuste volikogudes on töö algus olnud intrigeeriv ja tormiline. Kõige kõvemaid pahameelehüüdeid kostub Narvast, kus opositsioon lubab minna kohtusse, kuna keskerakondlik enamus tõrjus ta enamikust komisjonidest välja. Narva saadikuvähemusele sekundeerib Kohtla-Järve opositsioon − siingi eiras Keskerakond neid ega lubanud ühtegi neist ka näiteks revisjonikomisjoni, mis hea poliitilise tava kohaselt peaks olema opositsiooni kontrolli all. Nii Narva kui Kohtla-Järve keskerakondlased põhjendasid opositsiooni ignoreerimist umbes nii: “Aga vaadake, kui inetult nad meist rääkinud on!”

Arvamus, et valimised toovad poliitilise rahu maakonnakeskuse Jõhvi võimukoridoridesse, ei osutunud tõeks. Aastaid vaenujalal olnud Nikolai Ossipenko ja Niina Neglasoni valimisliit suutsid lõpuks kokku leppida lootuses, et see tagab neile võimurahu. Kuid Neglasoni valimisliidus pole selles üksmeelt ning naiivne oleks arvata, et opositsiooni jäänud Keskerakond, Reformierakond ja valimisliit Jõhvi loobuvad püüdest seda asjaolu enda kasuks pöörata.

Lüganusel mängisid neli valimisliitu Keskerakonna opositsiooni ja mõjusa ülekaaluga koalitsioon võiks justkui oma tervise pärast muretu olla. Aga ei tasu unustada, et neli jõudu ühes liidus teeb koalitsiooni siiski haavatavaks. Võimupirukast tahab ju igaüks võimalikult magusat ja suurt tükki saada ning see võib saada tüliõunaks.

Rahulikum olukord on Toilas, Narva-Jõesuus ning Sillamäel, kus võimulolijate ülekaal on nii veenev, et pole põhjust arvata, et seal mingeid suuri raputusi oodata oleks.

Omamoodi huvitava eksperimendi püüab Tauno Võhmar korraldada Alutaguse vallas, kus kõik nimekirjad on justkui sõbralikus koalitsioonis. Aga selleks tuli ka kõigile midagi pakkuda. Tulemuseks on, et viiest endisest vallavanemast neli on uues vallavalitsuses palgalised liikmed, üks sai volikogu esimeheks. Selline katse on Võhmaril juba teine. Esimene toimus Jõhvis ja nurjus.