Jõhvi volikogu esimees Niina Neglason vastas puudustele osutanud õiguskantsleri kirjale omapoolsete märkustega riikliku seadusandluse kohta. PEETER LILLEVÄLI Jõhvi volikogu esimees Niina Neglason saatis õiguskantsler Ülle Madisele kirja, kus ta osutab aukudele seadusandluses.
Kiri oli saadetud vastuseks Madise eelnevale pöördumisele, kus ta osutas mitmetele vajakajäämistele valla sotsiaalteenuseid reguleerivates õigusaktides.
Tunnistab puudusi
Neglason tunnistas osutatud puudusi ning lubas, et need kõrvaldatakse käesoleva aasta jooksul. Neglason omalt poolt viitas asjaolule, et Eestis on raske leida omavalitsust, kus sotsiaalteenuste valdkonnas ei esineks puudusi, ning küsis, kas on mõistlik, et riigi poolt kohustuslikuks tehtud teenused kehtestataks sotsiaalministri määrusega, et teenuste kvaliteet, sisu ja tingimused oleksid kõigis omavalitsustes ühesugused, kuid teenuste korraldamine jääks endiselt omavalitsuse ülesandeks.
Neglason puudutas ka praeguse valitsuskoalitsiooni taaskehtestatud matusetoetuste maksmise teemat.
“Vajaduspõhine toetus solgutati märkamatult universaaltoetuseks, mis kuidagi ei ühti seadusemuudatuse eesmärgi ja seletuskirjas märgituga. Sellisel kujul oleks toetuse väljamaksmisega, nagu aastaid varemgi, võinud probleemideta jätkata sotsiaalkindlustusamet. Nüüd kehtestavad KOVid [kohalikud omavalitsused − E.K.] üksteise võidu matusetoetuse jagamise kordasid, unustades vahel nii kadunukese kui matja,” leiab Jõhvi volikogu esimees.
Ta viitas ka matusetoetuse arvestamise valemi vildakusele, mis ei vasta tegelikele vajadustele. Näiteks Jõhvi puhul ei kata riigi poolt omavalitsusele eraldatav matusetoetust tegelikku vajadust ning poliitikute lubatud 250 euro suuruse toetuse maksmiseks peab vald oma eelarvest raha juurde panema.
Neglason juhib tähelepanu ka teisele probleemile, mis puudutab niinimetatud vabatahtlikke toetusi, mida omavalitsus saab omal algatusel abivajajaile maksta. “Mida rikkam KOV, seda uhkemad toetused ja teenused. Inimestel on võimalik valida, kus on kasulikum sündida, kus surra ja kus vahepealsel ajal kasulikumalt prille, ravimeid, küttepuid, pensionilisa või muid toetusi-teenuseid saada. Sageli pole tähtis mitte inimese tegelik elukoht, vaid õigesti ajastatud registrijärgne registreering. Ilmselgelt aitab see kaasa jätkuvale kihistumisele Eesti regioonide (KOVide) vahel,” kirjutas ta.
Probleemne elukoha registreerimine
Neglason tõi näiteks Tallinna tasuta ühistranspordi, mis on viinud olukorrani, kus siiani Ida-Virust pealinna tööle käijad pidid ennast Tallinna elanikeks registreerima, sest milleks kulutada raha igapäevasele tööle ja töölt ja Tallinnas asuvasse ööbimiskohta sõitmisele, kui tasuta saab. “Pere elab aga endiselt Ida-Virumaal. Ei ole keeruline arvata, milline KOV tulubaasis võitis, milline kaotas,” leiab Neglason, lisades, et aeg näitab, kas niimoodi Ida-Virumaa sama hinnatud elukohaks saab kui Tallinnas asuv Kalamaja, nagu Põhjarannikule ütles minister Janek Mäggi.
Jõhvi volikogu esimehe sõnul ilmnevad registrijärgse elukoha iseärasused kõige drastilisemalt seoses kohalike valimistega, “kui kandideerijate nimekirjadesse ilmuvad ootamatult tuntud ja vähemtuntud isikute nimed, kel peale aadressiandmete pole vastava KOViga mingitki seost. Tähtis on vaid see, et kandideerija “püsiv elukoht” asuks hiljemalt valimisaasta 1. augustil vastavas vallas või linnas”. Püsiv elukoht määratletakse aga aadressiandmete alusel.
Täiesti tavapäraseks on Neglasoni väitel muutumas olukord, kus rahvastikuregistri järgi püsivalt Jõhvis elav laps käib juba aastaid näiteks Saaremaa või Tallinna koolieelses lasteasutuses või omandab haridust muus õppeasutuses. “Probleemide tekkimisel peavad vajaminevat teenust osutama nii meretagune Saaremaa vald kui ka Jõhvi vald ühiselt. On selline probleemilahendus ka jätkusuutlik, julgen kahelda.”
Neglasoni arvates tuleks riigil lõpuks välja töötada tegelikkusest lähtuv ja toimiv püsiva elukoha regulatsioon, ühes sellest tulenevate kodanike ja omavalitsuste õiguste ja kohustustega.
Õiguskantsleri kiri
Õiguskantsler Ülle Madise pöördus 18. mail Jõhvi vallavolikogu esimehe poole kirjaga, kus ta ütles, et tema poole pöördus üks Jõhvi valla elanik hooldaja määramise küsimuses. Selle avalduse lahendamisel jäi õiguskantslerile silma, et hoolduse seadmist reguleeriv Jõhvi valla määrus ei ole seadustega kooskõlas. Samuti on mõned sotsiaalteenused määrustega reguleerimata.