See Vahtra 23 asuv kütteta maja Kohtla-Järve Järve linnaosas sai möödunud talvel linna soojakriisi sümboliks. Õiguskantsler Ülle Madise pöördus Kohtla-Järve linnavalitsuse poole, soovides teada, mida on linnavalitsus ette võtnud, et eeloleval talvel ei korduks linnas olukord, kus kortermajade elanikud jäeti naabrite küttevõlgade pärast soojata.
“Kohtla-Järve kaugküttega seotud probleemidele on vaja leida lahendus. Oma kodu kütmise eest korralikult tasunud inimesed ei tohi eeloleval talvel taas kütteta jääda,” nendib Madise oma järelepärimises.
Omavalitsuse ja riigi roll
Ta kirjutab, et pooltühjades või võlgnikest naabritega ühes kortermajas elavate inimeste mure talvekütte pärast on tõsine ja see tuleb ära lahendada ning selleks on mitmeid võimalusi ja oluline roll on ka kohalikul omavalitsusel.
“Palun infot, milliseid konkreetseid abinõusid olete möödunud poole aasta jooksul rakendanud või kavatsete rakendada, et kütte eest tasunud inimesed ei jääks eeloleval talvel oma kodus külma kätte. Mõistetavalt on probleemi lahendamiseks vajalik samme astuda nii riigil kui kohalikul omavalitsusel, seega palume infot ka valdkonna eest vastutavalt ministeeriumilt,” kirjutas õiguskantsler, kes ootab omavalitsuselt vastust hiljemalt 15. septembriks.
Tänavu suvel katkestas VKG Soojus soojusenergiaga varustamise rohkem kui 50 majas, mille korteriühistud või korteriomanike ühisused on küttearved tasumata jätnud.
Käesoleva aasta 1. juuni seisuga oli soojustarbijate võlg ettevõttele 136 000 eurot. VKG suhtekorraldusjuht Irina Bojenko on varem Põhjarannikule öelnud, et soojusettevõtte konsultandid teevad makseraskustesse sattunud korteriühistutega pidevalt tööd, leppides nendega kokku maksetähtaegu ja -tingimusi.
Kohtla-Järve aselinnapea Deniss Veršinin ütles, et linnaosade juhid on suve jooksul korraldanud mitmeid kohtumisi ühistute ja soojustootja esindajatega, et leida probleemidele lahendust.
Ametnik: hakkasime kohe probleemiga tegelema
Linnapeaabi Ahtme, Oru ja Viivikonna linnaosas Tiit Lillemets ütles eile Põhjarannikule, et nad hakkasid probleemiga tegelema kohe, kui eelmine kütteperiood läbi sai. “Muutused on olnud positiivsed ning võlgu on suudetud vähendada, aga ikkagi on neid, kes ei maksa ja on oma korteriomandi lihtsalt maha jätnud,” sõnas ta. Lillemetsa kinnitusel on Ahtme linnaosas ühistute puhul olukord oluliselt parem kui ühisustega, mida haldab Ahtme Maja.
“Oleme aidanud ühistutel leida hüljatud korteri omanikega kontakti, oleme võlglastele ka ise saatnud kirju ja meeldetuletusi,” loetles ta linnavalitsuse samme, kuid tunnistas, et ikkagi on ka neid hüljatud korterite omanikke, keda leida pole siiani õnnestunud. Ta ütles, et kui inimene korterit ei vaja ning ei taha selle eest maksta ja müüa pole olnud võimalik, võiks otsida muid lahendusi, näiteks kas või omavalitsusele kinkida.
Kohtla-Järvel jäi eelmisel talvel kütteta kolm kortermaja, kuna soojusettevõte VKG Soojus keeldus neid võlgade tõttu kütmast. Ühistute teatel tekkisid võlad, kuna nad ei ole suutnud osalt kommunaalmakseid mittemaksvatelt omanikelt võlgu sisse nõuda.
Aasta alguses sekkus olukorda õiguskantsler, kes tõdes, et majade soojata jätmine pole küll vastuolus kehtiva seadusandlusega, kuid see ei tähenda, et olukord on normaalne, kui hooletute korteriomanike tõttu peavad kannatama oma arveid ausalt maksnud inimesed. Õiguskantsler kutsus kokku ka töörühma, kes hakkas olukorda analüüsima ning otsima lahendusi samalaadsete olukordade ärahoidmiseks tulevikus.