Viljandist pärit Sven-Erik Mändmaa unistus oli õpetada mõnes metsadevahelises maakoolis, aga ta sattus hoopis kivikõrbe − Ahtme gümnaasiumisse. Ta on üks kolmest programmi “Noored kooli” osalejast, kes tuleb sügisest Ida-Virumaale.
“Koolituse käigus mõtted muutusid ja Ahtme oli üks võimalus. Tahtsin minna uude kohta, välistades Tallinna, Tartu ja Viljandi,” rääkis “Noored kooli” programmi kümnenda lennu osaleja Sven-Erik Mändmaa, kes oli varem sattunud Ida-Virumaale turistina ja tööasjus.
Filmimehe taustaga
Tartu ülikoolis füüsika bakalaureusekraadi omandanud Mändmaa hakkab lisaks õpitud erialale andma matemaatika praktikumi ja loodusõpetust. Ta teeb seda eesti keeles. Vene keeles ta õpilasi abistada ei oska, seega on neil oodata täielikku keelekümblust.
Mändmaa on veendunud, et igale lapsele on võimalik reaalained huvitavaks ja arusaadavaks teha juba noores eas, kui õppimine ja mõistmine on lihtsamad.
“Minule tundub huvitava väljakutsena tegelda humanitaarhuvidega laste silmaringi avardamisega reaalainete maailmas. Neile tuleb asjade seletamiseks sageli leida uusi viise, mis on kirjumad ja jõuavad eesmärgini suure kaarega.”
Samal ajal lubab ta lähtuda kogemusest, milliseid teadmisi inimesed päriselt kasutavad, ja neile rohkem rõhku panna.
“Kui mõelda, milline oli minu maailmapilt loodusteaduste osas vahetult pärast ülikooli lõpetamist ja milline on praegu, on mul tekkinud selle õppeaine suhtes mõningane pragmaatilisus,” tõdes ta.
Mändmaa lootis, et koolis tuleb kasuks ka tema filmimehe taust − ta on olnud OÜs Widescreen Productions ametis nii stuudio administraatorina, operaatori assistendina, valgustajana kui monteerijana.
“Kümme aastat filmindusega tegelemist on andnud improviseerimisvõime ja oskuse leppida raskete olukordadega. Filmitöös on peaaegu alati nii, et halbades tingimustes tuleb saavutada parim.”
Üks plussidest
Ahtme gümnaasiumisse tuleb värsket verd veelgi − tallinlanna Kadri Väljaste asub seal õpetama inglise keelt.
“Mängisin kohe oma peas mõttega, et lähen vene kooli. Mind huvitab integratsioonipoliitika, nii et see oli teadlik otsus tulla Ida-Virumaale,” ütles Väljaste, kes on viimasel aastal pühendunud oma vene keele oskuse arendamisele. “Julgustavalt mõjus see, et esimesel kohtumisel Ahtme gümnaasiumis olid juures kaks noort õpetajat Tartust, kes seal töötavad. Nad tõid juurde isiklikku perspektiivi, see aitas otsustada.”
Veidi mõjutas otsust ka stipendium − neid, kes on valmis minema õpetajana vähemalt kaheks aastaks Ida-Virumaale tööle, ergutab “Noored kooli” programm sellest aastast 2000 euroga.
“See oli plusside ja miinuste tabelis üks plussidest, aga kooli valikul polnud see määrav,” ütles Väljaste, kes kehastab igas mõttes “Noored kooli” peamist eesmärki − tuua haridusse teiste valdkondade tegijaid. Väljastel on Tartu ülikooli bakalaureusekraad psühholoogia erialal ja varem on ta töötanud eksperimentaalpsühholoogia laboris assistendina.
Enda tugevuseks peab ta välismaa kogemust, mis pole tulnud üksnes reisimise, vaid ka mitmel pool elamisega.
“Pärast gümnaasiumi elasin Austraalias, ülikooli ajal õppisin pool aastat Hispaanias. Olen töötanud sotsiaalhooldajana Kanadas ning teinud vabatahtliku tööd Ladina-Ameerikas ja Uus-Meremaal,” loetles Väljaste.
“Üks, mida reisimine on mulle kindlasti andnud, on hea kohanemisoskus. Võib-olla see mõjutas ka minu valikut. Ida-Virumaale tulekusse suhtungi natukene nagu välismaale kolimisse. See on minule uus elukeskkond,” lisas ta.
Põnev piirkond
Rahvusvaheline kogemus on ette näidata ka Kundast pärit Kärt Lindlol, kes läheb õpetajatööle Kiviõlli, pidades Ida-Virumaad üheks põnevamaks piirkonnaks Eestis.
Lindlo on olnud pärast gümnaasiumi aasta Euroopa vabatahtlikus teenistuses, mis viis ta Venemaale kurttummade laste internaatkooli ja teatrisse. Ta on õppinud semestri Prantsusmaal ja töötanud ühe suve Disneylandis. Peale selle praktika Saksamaal. “Olen Saksamaal keele õppimise eesmärgil ka kohvikutes töötanud.”
Kiviõli vene koolis saab Lindlost eesti keele kui teise keele õpetaja, olgugi et tal on bakalaureusekraad hoopis romanistika erialal ja ta on õpetanud varem inglise keelt.
“Algul arvasin, et jään Tartu lähedale, kus ma elan, aga kuna seal ei ole vene koole ning mulle meeldib olla mitmekultuurilises keskkonnas, otsustasin Kiviõli kasuks. Kasutan eesti keele õpetamisel võõrkeelte õpetamise kogemust,” rääkis Lindlo, keda huvitab, kuidas seda võimalikult tulemuslikult teha.
Lindlo peab oma eesmärgiks luua turvaline eestikeelne klassiruum, kus õpilased julgeksid ja tahaksid eesti keeles rääkida. Ta soovib õpilastele näidata, et keele õppimine on äge ja nauditav protsess.
“Ma tahaksin, et õpilased ei kardaks eksida ning julgeksid ja tahaksid oma arvamust avaldada. Et nad katsetaksid erisuguseid lähenemisnurki ja uusi ideid ning oleksid julgelt loomingulised. Igas noores on palju potentsiaali, mida on patt hukka lasta, ning energiat, mida tuleb aidata õigetesse tegevustesse ja eesmärkidesse suunata. Noori tuleb julgustada suurelt unistama ja oma unistuste nimel töötama,” leidis Lindlo.
“Noored kooli” kümnendas lennus on 23 osalejat, kes lähevad kokku 18 kooli.