TÕNU TUNNELNarva volikogu esimees Aleksandr Jefimov, Jõhvi koolitüdruk Anna Agejeva, president Kersti Kaljulaid ja Tarmo Tammiste ootavad pidulikult barokse raekoja trepil, et Euroopa Liidu idapoolseim kants saaks 2024. aastal kultuuripealinnaks.
Eile kuulutati piirilinna raekojas pidulikult välja juba varem teada olnud fakt, et Narva kandideerib 2024. aasta Euroopa kultuuripealinnaks. Pidulikkusele lisas kaalu vabariigi presidendi ja kuue riigi suursaadiku kohalolek, kes kõik olid ühtse kambana seks hommikuse rongiga pealinnast Narva vuranud.
Kui poolesajapealine delegatsioon Tallinnast Narva jõudis, õnnitles president Kersti Kaljulaid raekojas kohalikke linnajuhte julguse eest 2024. aasta Euroopa kultuuripealinna tiitlile kandideerida.
Pidulikud hetked
Tallinna rongiga saabusid ka Rootsi, Soome, Taani, Norra, Saksamaa ja Austria suursaadik ning kirev seltskond loomeinimestest ja ettevõtjatest eesotsas “Tallinn Music Weeki” tiimi, Maris Hellranna ja Ragnar Siiliga. Aastal 2024 saab ka ühest Austria linnast kultuuripealinn.
Varasemat meeleolu rongis kirjeldab “Tallinn Music Weeki” juht Helen Sildna: “Idee sõita kohale Elroni rongiga tuli presidendi meeskonnalt. Meeleolu rongis oli suurepärane ja õdus, sai süüa värsket kaneelirulli ja juua kohvi. President korraldas spontaanse pressikonverentsi meid saatvatele ajakirjanikele ja paljud väliskülalised leidsid, et vaid Eestis võib see nii juhtuda. Kõik olid väga rõõmsad.”
Platsis olid muidugi kohalikud ettevõtlikud inimesed. Linna peaarhitekt Ivan Sergejev tutvustas külalistele linna pärleid. Kaedi kohalikku promenaadi, bastione, Narva linnust, Rootsi lõvi monumenti ja jõuti välja omaaegse Kreenholmi manufaktuuri alale.
“Kreenholm on selline paik, et kui ise kohal pole käinud, on raske tabada, mida kujutab endast 300 000 ruutmeetrit XIX sajandi industriaalset arhitektuuri,” rääkis Sildna.
Rootsi ajal juba peaaegu oli pealinn
President Kaljulaid ütles Põhjarannikule, et õhkkond Narvas oli ülev. “Mitmed kohale tulnud suursaadikud on Narva elule juba kaua kaasa elanud. Kohapeal meenutati, kuidas Narva on varemgi Põhjalasse kuulunud, ja tuletati meelde ka seda aega, kui kadus suur osa varasemast, euroopalikust kultuurikihist. Ehkki seda oleks võinud taastada, lükati see maha ning see tundub paljudele ebaõiglane. Seegi on põhjus toetada Narva kandideerimist Euroopa kultuuripealinnaks,” rääkis president.
Juba varem on teada antud, et president kolib koos oma kantseleiga tänavu sügisel kuuks ajaks Narva. “See ongi võimalus suhelda kohalike inimestega. Samuti peavad inimesed, kes tahavad selle kuu jooksul minuga suhelda, Narva tulema. Ühtlasi tekib võimalus avastada, kuidas Narva on muutunud.
Narva eelis kultuuripealinnaks pürgimisel on eri kultuuride kihistus, geograafiline asukoht Euroopa Liidu idapiiril, see, et Rootsi kuningriik pidas teda ühel hetkel ajaloos peaaegu oma teiseks pealinnaks, tema traagiline saatus pärast II maailmasõda ning praegune staatus postindustriaalse paigana, kus on palju põnevat tööstusarhitektuuri, millest saab vormida huvitava XXI sajandi linna,” selgitas Kaljulaid.
Presidenti rõõmustab, et kohalike elanike silmis võib järjest rohkem märgata uhkust oma kodulinna üle. Sünkroonis presidendiga on rõõmus ka Narva linnapea Tarmo Tammiste, kes ütleb, et toetust on tunda.
Narvakate silm särab
“Head sõnad presidendilt tõstavad tuju ja panevad tegutsema. Tegu on viimaste aastakümnete suurima väljakutsega linnale. Ühtlasi arvestame sellega, et kultuuripealinna tiitli pälvimise korral ajame ühist asja kogu piirkonnaga. Lisaks on näiteks Rakvere linnapea Marko Torm juba minu juures käinud ja kinnitanud, et soovib kaasa lüüa. Kindlasti saab meie linn palju positiivset tähelepanu,” ütles meer.
Narva kuulutab kohe välja ametliku hanke, mille käigus otsitakse parim pakkuja, kes hakkab linnaga kahasse taotlust kultuuripealinna tiitli pälvimiseks ette valmistama. Tegu on väga põhjaliku 100-leheküljelise raamatuga, mis koosneb linna kultuuristrateegiast, statistilistest analüüsidest, programmi- ja turundusstrateegiast. See ettevalmistus kestab kogu käesoleva aasta.
Kui kohalikku meepotti võiks rikkuda üks tõrvatilk, siis kahtlemata oleks selleks kohalike võimumeeste vägikaikavedu sihtasutuses Narva Muuseum, mille käigus viimane on juba näguripäevi näinud. Sildna loodab, et Narva kultuuripealinna projektist saab hea motivaator koostööks eri osapoolte vahel. Linnaisad kinnitasid pealegi presidendile, et sõjakirves olevat nüüdseks maha maetud.
Presidenti oli alates Jõhvi raudteepeatusest töövarjuna saatmas kohaliku riigigümnaasiumi õpilane Anna Agejeva. Tüdruk, kes oli varem avaldanud soovi riigipead saata, vuras koos presidendiga Narva ja suundus pärast koos tiimiga edasi veel Tartusse. Tartu ongi lisaks Narvale teine kultuuripealinna tiitli pretendent.