Peremajad, kuhu peagi asenduspered majutatakse, näevad esialgu üsna masendavad välja. Värvilise viimistluseta mustad fassaadid ja katused sobiksid ideaalselt Auvere uude elektrijaama (kus on peaaegu samasugused toonid), aga mitte lasteasutusse. Nägusust ei lisa ka teravate servade ja äärmiselt vaenuliku ilmega tara. 

Algselt 1. juunile kavandatud Narva lastekodu kolimine uutesse peremajadesse lükkub parimal juhul kuu aja võrra edasi, kuna tekkinud on terve hulk lahendust nõudvaid probleeme.

Praegu riigi hallatav Narva lastekodu lõpetab alates juunikuust eksisteerimise ning asenduskoduteenuse osutamise võtab üle Narva linn. Koos teenuse üleandmisega peab riik Narvale üle andma ka kolm vast valminud peremaja, kus hakkavad elama kolm asendusperet, igas peres 8 last, ning koos nendega kasvatajad ja abilised.

Kolimine lükkub edasi

Eile leidis aset Narva linna ning sotsiaalministeeriumi ja maavalitsuse esindajate kohtumine. Narva abilinnapea sotsiaalküsimustes Tatjana Patsanovskaja teatas Põhjarannikule, et kohtumisel otsustati lapsi uutesse kodudesse esialgu üle mitte kolida, kuna peremajad ei ole laste vastuvõtuks veel päris valmis. Seal on mitmeid kõrvaldamist vajavaid puudusi, kuid kõige suurem probleem on mööbli puudumine.

“Mööbel saabub kõige varem mai viimasel nädalal või isegi juunis,” ütles Patsanovskaja, tuletades meelde, et ehituse ja majade varustamise eest vastutab esialgu veel riik kui omanik.

Seni kui uued peremajad valmis ja üle antud ei ole, tuleb Narva linnal taotleda luba osutada asenduskoduteenuseid nendes ruumides, kus lapsed praegu elavad, vastasel juhul ei ole neil enam kuskil elada.

“Hakatakse kõike pooleli olevat lõpetama ja asutakse mööblit paigaldama, seniks aga taotleb linn ajutiselt enda kasutusse Kerese 18 asuvat hoonet [Narva lastekodu praegune maja − toim.]. Tõsi küll, kuna pool kollektiivi on alates 1. juunist koondatud, saab meile selle teenuse osutamine raske olema, kuid me hakkame seda seal sellegipoolest osutama,” rääkis Patsanovskaja.

Probleemid majadega

Tatjana Patsanovskaja sõnul on probleemiks ka see, et ehitusjärelevalve spetsialistide arvates muudeti ehituse käigus projekti, seda linnaga eelnevalt kooskõlastamata.

“Põhimõtteliselt ei olekski sellest muidu võib-olla midagi, kuid muudetud on isegi majade välisilmet,” rääkis ta. “Nende majade välisilme tekitab nii linnaelanikes kui ka minus isiklikult negatiivseid emotsioone, kuna must värv ei ole lasteasutusele just eriti sobiv: mustad katused, mustad seinad… Linnaga kooskõlastatud projekti kohaselt pidid majad tõepoolest mustad tulema, kuid üks neist pidi olema viimistletud kollasega, teine oranži ja kolmas rohelisega…”

Kõik muudatused ehitiste välisilmes tuleb kõigepealt linnaarhitektiga kooskõlastada, kuid seda ei tehtud. Ning selleks, et linnavalitsuselt hoonete ekspluateerimiseks luba saada, on tarvis see probleem kindlasti lahendada.

Kohti kõigile ei jätku

Eelkirjeldatud asjaoludele vaatamata toimub Narva peremajade avamistseremoonia sotsiaalministeeriumi kindlaksmääratud päeval − 1. juunil, see tähendab enne laste kolimist peremajadesse. Kuid see on Tatjana Patsanovskaja sõnul isegi hea, kuna lastekodul on tekkinud probleem “liigsete” lastega: kolm peremaja on arvestatud kokku 24 lapsele, praeguse Narva lastekodu nimekirjas aga on neid 27.

Patsanovskaja sõnul selgus nõupidamisel, et üks laps võetakse hooldusperesse, teine saab maikuus täisealiseks ja naaseb kodulinna Kohtla-Järvele, kolmas aga jääb tõepoolest “liigseks”, kuna temale uues peremajas kohta ei ole. Ent temagi ei ela praegu tegelikult lastekodus ning juuni teises pooles saab ka tema täisealiseks.

“Ja kuna me esialgu nendesse majadesse veel ei koli, ei ole see laps suur probleem,” kordas Patsanovskaja.

Aselinnapea optimistliku prognoosi kohaselt võib kolimine aset leida juuni lõpus, kui on olemas nii mööbel kui ka saadud riiklik tegevusluba asenduskoduteenuse osutamiseks. “Loodan, et rohkem mingeid probleeme ei teki,” lisas ta.