Narva keeltelütseumi direktoril Nadežda Tšerkašinal on saavutusi, mida näidata. Sellesse annab oma panuse kogu koolipere. 

Narva keeltelütseum saavutas riigis parima tulemuse matemaatika riigieksamil, ent direktor Nadežda Tšerkašina väärtustab isegi rohkem eesti keele neljandat kohta − venekeelses keskkonnas on keskmine hinne 87,10 hiilgav tulemus. 

Nadežda Tšerkašina kirjeldas kevadel lõpetanud lendu kui üllatajaid. “Meile endale tundus algul, et tegemist on keskmise klassiga. Aga kui meie koolis käis komisjon, kes kontrollis osalisele eestikeelsele aineõppele üleminekut, vestles Jaak Allik nendega ja ütles, et tegemist on väga säravate ja andekate noortega. Ta avastas nende talendi enne kui meie.”

Koolijuht lisas, et kui linnavõimud autasustasid kevadel medaliomanikke, oli neid Narva keeltelütseumis [endises humanitaargümnaasiumis − toim.] vähem kui teistes linna koolides: 1 kuld- ja 3 hõbemedalit. Samas paistsid nende lõpetajad silma nii maakonna kui riigi aineolümpiaadidel. “Olümpiaadil hästi esinemine on midagi rohkemat kui lihtsalt hästi õppimine,” arvas ta.

Matemaatikas osutusid keeltelütseumi abituriendid Eesti kõige tugevamateks teist aastat järjest, sooritades tänavu kõige paremini nii laia kui kitsa matemaatika riigieksami [gümnaasiumiastmes on õpilastel võimalik õppida kitsast (8 kursust) või laia matemaatikat (14 kursust) − toim.].

Eriti õnnelik on Tšerkašina eesti keele kui teise keele neljanda koha üle. “Arvestades, et elame venekeelses keskkonnas, on see meile väga rõõmustav.”

Keelekümblejad tõstavad keskmist

Eesti keele kui teise keele eksamil hiilgasid teisedki Ida-Viru koolid.  Maakonna gümnaasiumide puhul torkabki silma, et eesti keele eksamil teise keelena on tugevamate koolide tulemused märkimisväärselt üle riigi keskmise. Seevastu eesti keeles emakeelena kas keskmise lähedal või alla selle (vt tabelit). Näiteks Kohtla-Järve Järve gümnaasium on 64,4 punktiga Ida-Viru koolide seas 2. kohal, aga üle Eesti alles 54.

Järve gümnaasiumi direktor Anne Endjärv selgitas, et eesti keele eksami tulemuse tõmbab alla vene kodukeelega õpilaste suur hulk. “Üle-eelmisel aastal olid meie lõpetajatest 2/3 vene kodukeelega ja eesti keele eksami tulemused jäid nõrgaks. Selle aasta lennus oli neid kolmandik ja tulemused olid kohe paremad,” rääkis Endjärv, rõõmustades, et laias matemaatikas õnnestus Järve gümnaasiumil saavutada Eestis 19. tulemus.

Ida-Viru maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Kaarin Veinbergs kommenteeris eesti keele kui emakeele tagasihoidlikke tulemusi sellega, et eesti noortel on pärast põhikooli suurem valikuvõimalus: paljud, kes tahavad elus edasi jõuda, proovivad sisse saada Tallinna ja Tartu nn eliitkoolidesse. “Ja nad saavad ka, mis näitab, et õpetus meie koolides ei ole sugugi nõrk.”

Eesti keele kui teise keele tugeva tulemuse taga on Veinbergsi hinnangul keelekümblusõpilaste suur hulk, kes keskmist tublisti kergitavad. Kusjuures nende arv pidevalt kasvab: kui 2011/2012. õppeaastal oli Ida-Viru koolide keelekümblusklassides 1102 õpilast, siis eelmisel juba 1692 õpilast.

Hinnatakse kooli panust

Sel kevadel toimusid riigieksamid 19. korda ja teist aastat uue korra alusel, mille järgi peavad õpilased gümnaasiumi lõpetamiseks sooritama kolm kohustuslikku riigieksamit: eesti keeles või eesti keeles teise keelena, võõrkeeles ja matemaatikas. Eksameid sooritas 9905 eksaminandi.

Haridus- ja teadusministeeriumi välishindamisosakonna juhataja Kristin Hollo ütles eile 2015. aasta riigieksamite tulemusi tutvustades, et oluline on näidata ka kooli panust tulemusteni jõudmisel ning selleks tuleb arvestada kooli õpilaste lähtetaset. Seetõttu saadab ministeerium oktoobrikuu jooksul kõigile gümnaasiumidele analüüsi konkreetse gümnaasiumi panuse kohta õpilase edasijõudmisesse.

Panus õpilase edasijõudmisesse ei pruugi Hollo sõnul kõige suurem olla koolil, kus on kõrgeimad eksamitulemused, vaid koolil, kus aidati õpilase arengule aines kõige rohkem kaasa. Gümnaasiumi panuse hindamiseks arvutatakse kooli õppima asunud õpilaste põhikooli lõpueksamite tulemuste alusel neilt gümnaasiumi lõpuks oodatav tulemuste tase ehk prognoos.

Ida-Viru koolide riigieksamite tulemuste paremik

Eesti keel emakeelena (Eesti keskmine 61,9 punkti)

1. Avinurme gümnaasium 65,3 punkti (Eestis 48. koht)

2. Kohtla-Järve Järve gümnaasium 64,4 punkti (Eestis 54. koht)

3. Kiviõli 1. keskkool 64,1 punkti (Eestis 59. koht)

4. Toila gümnaasium 53,9 punkti (Eestis 113. koht)

5. Jõhvi gümnaasium 53,5 punkti (Eestis 114. koht)

Eesti keel teise keelena (Eesti keskmine 58 punkti)

1. Narva keeltelütseum 87,10 punkti (Eestis 4. koht)

2. Kohtla-Järve Järve vene gümnaasium 81,80 punkti (Eestis 14. koht)

3. Kohtla-Järve Ahtme gümnaasium 75,60 punkti (Eestis 25. koht)

4. Narva Kesklinna gümnaasium 74,9 punkti (Eestis 29. koht)

5. Jõhvi vene gümnaasium 74,8 punkti (Eestis 31. koht)

Lai matemaatika (Eesti keskmine 50 punkti)

1. Narva keeltelütseum 88,3 punkti (Eestis 1. koht)

2. Narva Vanalinna riigikool 82,9 punkti (Eestis 3. koht)

3. Narva Kesklinna gümnaasium 74,2 punkti (Eestis 9. koht)

4. Narva Pähklimäe gümnaasium 68,6 punkti (Eestis 13. koht)

5. Kohtla-Järve Järve gümnaasium 67,4 punkti (Eestis 19. koht)

Kitsas matemaatika (Eesti keskmine 37 punkti)

1. Narva keeltelütseum 84,8 punkti (Eestis 1. koht)

2. Narva Vanalinna riigikool 67,4 punkti (Eestis 6. koht)

3. Narva Kesklinna gümnaasium 65,9 punkti (Eestis 9. koht)

4. Toila gümnaasium 60,6 punkti (Eestis 12. koht)

5. Narva Kreenholmi gümnaasium 53,3 punkti (Eestis 24. koht)