Narva linnasekretär Ants Liimets (seisab keskel) saabus juba aprillis Narva-Jõesuu linnavolikogusse ametliku ettepanekuga ühinemisläbirääkimisi alustada. Kõik ootasid mingit konkreetset vastust, kuid saamata see jäigi. Narva-Jõesuu linnavolikogu jättis Narva ametlikule kutsele alustada läbirääkimisi võimaliku liitumise üle vastamata.
Narva linnavolikogu hääletas juba 21. aprillil selle poolt, et kutsuda ühinemisläbirääkimisi pidama mõlemad oma naabrid: Narva-Jõesuu linn ja Vaivara vald. Vaivara vallavolikogu liikmed vastasid 11. mail Narvale ühehäälselt eitavalt ning läksid samuti kuurortlinnale kosja − nendevahelised läbirääkimised praegu käivad. Narva-Jõesuu linnavolikogu aga venitas kogu selle aja suurele naabrile vastuse andmisega ning nüüdseks on selge, et lõpptulemusena ei vastagi midagi.
Narva-Jõesuu linnavolikogu esimees Raivo Murd ütles Põhjarannikule, et istungit Narvale antava vastuse arutamiseks ei toimugi.
“Tähtajad on juba möödas ning praegu ei ole enam mõtet mingit vastust anda,” sõnas ta. “Kui me kahe kuu jooksul vastanud ei ole, siis loetakse tähtaeg möödunuks,” täpsustas ta.
Võim ühes isikus
Murd tõi õigustuseks selle, et Narva-Jõesuu linnavolikogu eelistas pidada läbirääkimisi Vaivara vallaga, pealegi anti linnaelanike kogutud allkirjad palvega alustada läbirääkimisi ka Narvaga omavalitsusorganitele üle protseduurireegleid järgimata ning seetõttu ei saanud seda rahvaeelnõuna vormistada ja istungit kokku kutsuda.
Nagu Põhjarannik juba varem kirjutas, kogusid Narva-Jõesuu elanikud suve ja septembrikuu jooksul ligikaudu 400 allkirja rahvasaadikutele suunatud üleskutsele alustada läbirääkimisi Narva linnaga, kellega nad olid 1990. aastani ühtne haldusüksus.
“Raivo Murd vist otsustas, et tema üksi määrab linna saatuse,” oli Narva-Jõesuu linnavolikogu aseesimees Tatjana Pagajeva sündmuste säärase arenguga rahulolematu. Tema ise on algusest peale olnud selle poolt, et alustada läbirääkimisi Narva linnaga, ning lootis kuni viimseni, et istung selle küsimuse arutamiseks toimub 28. septembril.
Haldusreformi seaduse kohaselt on 1. oktoober kriteeriumidele mittevastavate, st reformimisele kuuluvate omavalitsuste viimane võimalik aeg läbirääkimiste alustamiseks.
Praegu on Narva-Jõesuus ligikaudu 2830 elanikku ning võimaliku ühinemise korral Vaivara vallaga (umbes 1750 elanikku) nõutavat minimaalset elanike arvu − 5000 − nagunii kokku ei saadaks.
Kohtumine siiski toimus
Möödunud esmaspäeval, 19. septembril toimus kahe linna juhtide kohtumine, et likvideerida infovaakum võimaliku liitumise küsimuses. Narva linnapea Tarmo Tammiste oli veendunud, et nende kutset lihtsalt ignoreerida Narva-Jõesuu ei saa − “jah” või “ei” tuleb naabritel tahes-tahtmata vastata.
“Narva seisukohast ei ole midagi muutunud,” kommenteeris Tammiste. “Meie tahame Narva-Jõesuuga ühineda. Kuid nende seisukohast on asi keeruline, sest, nagu ma aru saan, pole seal siiani üksmeelt saavutatud.”
Narva ettekujutuse kohaselt võiks Narva-Jõesuust saada eraldi linnaosa − nagu see on Tallinnas − ühes oma valitsuse, vapi ja lipuga. Tammiste sõnul avaldasid nad kolleegidele Narva-Jõesuust oma ettekujutuse ühinemisest 17 punktis, milles nad käsitlesid eri eluvaldkondi, ent ei saanud vastuseks mingitki arvamust.
Põhjusena, miks on põhimõtteliselt võimatu Narvaga ühinemisläbirääkimisi pidada, on Raivo Murd varem nimetanud eelkõige ebaselgust kahe linna ühise piiri küsimuses: nimelt piirneb Narva-Jõesuu halduskaardil ainult Narva Kudruküla aiandus- ja suvilarajooniga, mida eraldab Narva linnast Vaivara valla territoorium. Tarmo Tammiste aga teatas, et uuris riigihalduse ministrilt Arto Aasalt isiklikult järele, et selline ühine piir võimaldab nende omavalitsuste ühinemise protsessi algatada ja mingeid muid takistusi pole samuti.
“Meid peteti selle piiri ebaselgusega,” on Tatjana Pagajeva rahulolematu. “Me oleksime võinud juba maikuus Narvale “jah” või “ei” öelda.”