Tänavu läbib Narva energiajooksu rada esimest korda ka Kreenholmi ajaloolist piirkonda ja viib osalejad muu hulgas ka igapäevaselt suletud alale.
ILJA SMIRNOV 

Niigi Eesti ühe põnevama rajaga rahvajooksude hulka kuuluv Narva energiajooks pakub tänavu veelgi uusi elamusi − esimest korda suursündmuse kaheksa aasta pikkuses ajaloos läbivad osalejad ka Kreenholmi ajaloolise rajooni.

Mullu 4400 osalejaga Ida-Virumaa suurima rahvaspordiürituse peakorraldaja Mati Lilliallik ütles, et raja viimine Kreenholmi piirkonda on olnud tal juba mitmeid aastaid mõtteis. “Nädal tagasi olime oma korraldajate meeskonnaga Narvas. Tatsasime Kreenholmi rajoonis palju ringi ja jõudsime otsuseni, et saab küll osa rajast sealt läbi viia,” sõnas ta.

Kreenholm peaks ligi tõmbama uusi osalejaid

Lillialliku sõnul läbivad nii poolmaratoni kui ka 6 km jooksjad ja kõndijad Kreenholmis muu hulgas ka igapäevaselt suletud alasid. “Vaatepilt, mis seal avaneb, on ikka võimas, sellesarnast pole kusagil mujal Eestis võimalik näha. Ühel pool suured punastest tellistest ajaloolised tööstushooned, teisel pool Narva jõesäng ja sealsamas käeulatuses ka Venemaa. Usun, et ainuüksi Kreenholmi pärast tuleb Narva sel suvel jooksma ka palju neid inimesi, kes muidu seda ei plaaninud,” arvas ta.

Sel aastal 9. juunil toimuva Narva energiajooksu osalejate arv on peaaegu igal aastal kasvanud. Väike tagasilöök oli vaid 2016. aastal, mil juuni alguse kohta enneolematu jaheduse ja tugeva paduvihma tõttu jäi starti tulemata ligemale tuhat eelregistreerunud inimest.

Mati Lilliallik loodab, et sel aastal tuleb kõikide distantside peale kokku viis tuhat osalejat. “Eesmärgid tuleb ikka kõrged seada. Kui midagi erakorralist ei juhtu, siis on selline tulemus saavutatav. Igatahes on senine registreerimisaktiivsus aastataguse sama ajaga võrreldes mõnevõrra suurem,” sõnas ta. Praeguseks on registreerunud ligemale tuhat osalejat.

Tema sõnul on koos üldise osalejate arvuga kasvanud ka starti tulevate idavirulaste arv. Kui mullu läbis erisuguse pikkusega radu kokku 4400 osalejat, siis neist ligikaudu pooled olid Ida-Virumaalt.

Uusi huvilisi võib starti julgustada ka see, et lühemat distantsi on varasemate aastatega võrreldes ühe kilomeetri võrra vähendatud. Kuue kilomeetri läbimine rahuliku sörgiga või ammugi kõndides peaks Lillialliku sõnul olema jõukohane igale aktiivse eluviisiga tervele inimesele. Samas on üha rohkem neid, kes on varasematel aastatel teinud Narvas esimest sinasõprust jooksmisega lühemal distantsil, hakanud seejärel regulaarselt jooksmisega tegelema ja võtavad nüüd ette 21,1 kilomeetri pikkuse poolmaratoni raja.

Abiks oodatakse 200 vabatahtlikku

Nagu eelneval seitsmel aastal, selguvad ka tänavu Narvas Eesti meistrid poolmaratonis. Et Euroopa meistrivõistlusteni jääb 9. juunil parasjagu palju aega, loodab Lilliallik stardis näha kogu Eesti pikamaajooksjate paremikku.

Võistluskeskus paikneb nagu ka kahel eelneval aastal Joaorus ajaloolise Hermanni linnuse ja uue moodsa rannahoone vahel Narva jõe ääres. Pärast jooksu esineb võistluskeskuses Eesti rokkmuusika üks lipulaevu Smilers.

Narva energiajooks kuulub ka Eesti linnajooksude sarja ja on selle neljas etapp.

Ürituse ladusaks läbiviimiseks kaasatakse ligikaudu 200 vabatahtlikku, kes on osalejatele abiks nii võistluskeskuses, rajal kui ka joogipunktides. Vabatahtlike koordinaator on Anton Pratkunas, kes korraldab Narva jooksusarja, kus muu hulgas on 27. mail kavas energiajooksu peaprooviks olev Narva promenaadijooks.