Sillamäe narkorehabilitatsioonikeskuse külalised, teiste seas Sillamäe aselinnapea Eevi Paasmäe, aitasid eile mulda panna üheksa tammeistikut. Sellega astuti esimene samm tervendava aia loomisel. Eile kümnendat sünnipäeva tähistanud riiklik narkosõltlaste rehabilitatsioonikeskus Sillamäel kinkis endale tammeallee. See on esimene osa Eestis veel vähelevinud tervendavast aiast, mida koos Eesti maaülikooliga kavandatakse.
Sillamäe narkorehabilitatsioonikeskuse juhatuse liige Lagle Arm ütles, et tervendav aed on küll terve teadus, aga lihtsalt öeldes toetab see inimeste tervenemist. “Keskuse klientidele on ette nähtud psühholoogi ja psühhiaatri nõustamine ning kõik see vajab keskkonda, mis toetab tööd inimesega.”
Teadmisele, et teadlikult kujundatud roheaiad pakuvad selleks suurepäraseid võimalusi, komistas Arm täiesti juhuslikult tänu Iisaku külalaadal silma jäänud raamatule “Tervendavad aiad”.
“Kuna mul oli oma kodu rajamisel, mõtlesin, et saan selleks ideid. Aga kui raamatu lahti lõin, leidsin, et sealt saab midagi enamat. Helistasin maaülikooli arendusosakonda ja sealt juhatati mind sellesama Kadri Maikovi juurde, kes on selle raamatu autor. Saime Tartus kokku. Järgmisena sõitis ta Sillamäele ning mõõdistas koos tudengitega meie aia ja kaardistas olemasolevad puud-põõsad.”
Eskiis valmis
Praeguseks on valmis tervendava aia eskiis. Töö projektiga jätkub, sest lähipäevil kirjutatakse alla rehabilitatsioonikeskuse ja maaülikooli koostööleping.
Tervendava aia projektist on kasu mõlemale osapoolele. Ühelt poolt rajatakse see keskuse klientide ravi toetamiseks. Kuna aed vajab pidevat hooldust, pakub see lisaks aiateraapiale tööteraapiat. Eesti maaülikooli tudengid saavad aga võimaluse praktika ja teadustöö läbiviimiseks.
Praegu on rehabilitatsioonikeskuse tagaaias suitsunurk, paviljon ja kasvuhoone ning maja ümbruses kaks jalutusrada. Tervendava aia eskiisis on keskendutud vastupidavuse ja kannatlikkuse arendamisele. Selleks tuleb ümber keskuse hoone koduaia golfiväljak eriilmeliste istutusaladega.
“Selleks, et klient suudaks terve ringi läbi teha, on vaja 2-3 kuud keskendumist. Kui inimene seda suudab, on ta oma looduserütmi tagasi saanud ja suudab endas kiiremini käivitada tervenemisprotsessi,” selgitas Kadri Maikov, kes on maaülikooli maastikuarhitektuuri osakonna lektor ja kirjutab doktoritööd tervendava maastiku kujundamise põhimõtetest.
Pakub turvatunnet
Maikov on kohtunud rehabilitatsioonikeskuse klientide ja töötajatega ning uurinud, mida nad aias näha tahaksid. “Näiteks tuleb paekivist alusega lõkkekoht, mille ümber istutatakse püramiidtammed ja mis on ühtlasi nõukoda,” kirjeldas ta ühte aiaelementi, millel on mitu otstarvet.
Aedade tervendavat mõju ning inimese ja maastiku vahelisi suhteid on uuritud teaduslikult. “Läbi aia jalutamisel parandab liikumine närve, annab vaheldust meie igapäeva muredele ja pakub sidusust looduse rütmiga ning turvatunnet tuju parandajate kaudu. Aed võimaldab oma olemusega külastajal end tasakaalu viia,” selgitas Maikov tervendava aia olemust.
Tähtsal kohal on nii loodus ise kui ka silmailu elemendid, eriti vajalikud on ilusad ja elujõulised taimed.
Maikov lootis, et narkosõltlastel kujuneb rehabilitatsioonikeskuses harjumus rohealal liikuda ja iseenda sisse vaadata. “Keskusest lahkudes saab oma teekonda jätkata kodulähedases linnapargis,” märkis ta.
Mujal maailmas on tervendavaid aedu rajatud vanadekodude, psühhiaatriahaiglate ja kloostrite ümber. Eestis on selles vallas ainult üks näide.
“Üks naisterahvas rajas tervendava aia oma eramaale, tehes seda lähedal asuva puuetega laste asenduskodu jaoks,” rääkis Maikov, kes on kogunud õppereiside käigus hulga materjali Inglismaa ja Ameerika tervendavatest aedadest. Oma raamatus käsitleb ta hospiitsi, psühhiaatriahaigla ja Alzheimeri-haigete aedu, tervendavaid aedu vähihaigetele, teaduslikke stressiaedu ning roheteraapiat.