“See on põhimõtteline muutus, et mitte klient ei tule meie juurde, vaid meie läheme tema juurde,” selgitas Anna Džalalova (esiplaanil).
MATTI KÄMÄRÄ 

Sellest nädalast sõidab Ida-Virumaal ringi tervise arengu instituudi eritellimusel valminud buss, kus pakutakse süstivatele narkomaanidele ning nende lähedastele süstlavahetus- ja nõustamisteenust. 

Volkswageni buss on ümber ehitatud nii, et selles on võimalik samal ajal pakkuda nii süstlavahetust, lihtsamaid tervishoiuteenuseid kui ka privaatselt nõustamisteenuseid. Bussis saab teha ka HIV-testi ja õppida üledoosi puhul elu päästva ravimi naloksooni kasutamist. Samuti jagatakse seal kaitsevahendeid.

Testitakse marsruuti 

Eriotstarbeline väikebuss on Ida-Virumaal liikvel tegelikult juba eelmisest nädalast, aga siis oli peamine eesmärk peatumiskohti testida.

“Vaatasime, kus inimesed tulevad bussi peatumiskohta ja kus mitte, ning tegime korrektiive,” selgitas SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuse Sillamäe osakonna juhataja Anna Džalalova, kes koordineerib Ida-Virumaal ka kahjude vähendamise teenust.

ALJONA KURBATOVA: Eestis on hinnanguliselt mitu tuhat narkootikume süstivat inimest, kelleni riik ei ole abiteenustega jõudnud. 

Buss hakkab peatuma kokkulepitava graafiku alusel. Esialgne sõidugraafik avaldatakse järgmisel nädalal veebilehel www.narko.ee ja teenusepakkuja kodulehel.

Buss on käigus iga päev ning meeskonda kuulub viis inimest, kes töötavad vahetustega. Kord nädalas sõidab kaasa ka sotsiaaltöötaja, psühholoog ja tervisenõustaja.

Mobiilset teenust osutatakse paikades, kus toimub narkootikumide tarvitamine või kus uimastisõltlased liiguvad ja kogunevad. Bussijuht Andrey Demiyanov ütles, et asjakohast infot koguti nii praegustelt kui ka endistelt narkomaanidelt.

“Peale linnade sõidab buss ka maakohtadesse, kust on keeruline linna teenustele pääseda,” lisas kogemusnõustaja Olga Bogdanova, kelle sõnul oli klientide esimene reaktsioon nii huvi kui ka umbusk.

Tervise arengu instituudi nakkushaiguste ja narkomaania keskuse juhataja Aljona Kurbatova sõnul on Eestis hinnanguliselt mitu tuhat narkootikume süstivat inimest, kelleni riik ei ole abiteenustega veel jõudnud.

“Eestis on palju narkootikumide tarvitajaid, kes erisugustel põhjustel ei jõua linnadesse kahjude vähendamise keskustesse ega pääse seetõttu ligi nendele eluliselt vajalikele teenustele. Kui kodu lähedal ei ole keskust või see ei ole ühistranspordiga ligipääsetav, on mobiilne teenus üks tõhusamaid viise abivajajateni jõudmiseks. Bussid annavad võimaluse minna narkootikume tarvitavate inimeste juurde, saada nendega kontakti, pakkuda tuge ja tutvustada erisuguseid abivõimalusi kogemusnõustamisest ravini,” ütles ta.

Bussides pakutav süstlavahetusteenus aitab vähendada ka tänavale sattuvate kasutatud süstalde hulka. “See tõstab kõikide inimeste turvalisust,” ütles Kurbatova.

Töötatakse kõigiga 

Mobiilne teenus ei asenda olemasolevaid kahjude vähendamise keskusi ega välitööna toimuvat süstlavahetust, vaid täiendab neid. “Meie ülesanne on luua kontakt inimestega, kes ise keskusse ei lähe. See on põhimõtteline muutus, et mitte klient ei tule meie juurde, vaid meie läheme tema juurde,” rääkis Anna Džalalova.

Bussis levitatakse infot ka ravi- ja rehabilitatsioonivõimaluste kohta.

“Loomulikult me unistame, et mobiilse teenuse kliendid jõuavad lõpuks ravile ja rehabilitatsioonile. Samas tuleb aru saada, et osa kliente jääb ainult kahjude vähendamise teenusele, osa läheb hiljem asendusravile ning osa puhul loodame, et neid on võimalik sotsialiseerida ja normaalsesse ellu tagasi tuua. Meie ülesanne on töötada kõigiga,” märkis Džalalova.

Bussiga püütakse jõuda ka nende uimastisõltlasteni, kes on seni hoidunud igasugusest abist, sest kardavad, et neile vaadatakse viltu.

“Oleme Narvas kahjude vähendamise keskuses kogenud, et usalduse võitmiseks kulub aega. Siin ei mõista keegi nende üle kohut. Selgitame, et töötame nii nende endi kui ka kogu ühiskonna tervise nimel, et haigused ei leviks. Sageli küsitakse meilt, miks me tegeleme narkomaanidega, see on ju nende endi valik. Aga mõeldes laiemalt, teeb see meie kõigi elu turvalisemaks,” ütles Džalalova.

Kahjude vähendamise teenuse eesmärk on vähendada kahju ja kulutusi, mida narkootikumide tarvitamine ühiskonnale, tarvitajale endale ja tema lähedastele tekitab. Eesti eri piirkondades on kokku 14 statsionaarset kahjude vähendamise keskust ja 20 sellist, mis põhinevad välitööl. Kahjude vähendamise teenust kasutab ligi 5500 inimest.