Saatuse keerdkäigud. Jevgeni Solovjov ja Ljudmila Jantšenko töötasid üle kümne aasta õlg õla kõrval Kohtla-Järve linnavalitsuses. Solovjov linnapeana, Jantšenko tema asetäitjana, kes vastutas rahandusküsimuste eest. Nad lahendasid koos suure osa tähtsamaid linna elu puudutavaid küsimusi. See pilt pärineb 2009. aastast, mil kaitsepolitsei silmad ja kõrvad jälgisid linnavalitsuses toimuvat eriti teraselt. Nüüdseks on Solovjov korruptsioonis süüdi mõistetud kurjategija. Jantšenko on aga võtnud sisse tema koha Kohtla-Järve linnapeana ja kandideerib eelseisvatel valimistel Kohtla-Järvel Keskerakonna esinumbrina. Muu hulgas saadab ta endisele kaasvõitlejale kirju ettepanekuga maksta linnale tagasi 210 000 eurot. 

Kohtla-Järve võimud on juba ligemale aasta aega püüdnud jätta muljet, et nad justkui tahaksid korruptsiooni kuritegudes süüdimõistetud ekslinnapealt Jevgeni Solovjovilt ja endiselt abilinnapealt Jüri Kollolt sisse nõuda nende poolt linnale tekitatud üle miljoni euro suurust kahju. Ent tõsiasi on, et seniajani pole hagi nende vastu esitatud ja ammugi pole neilt ühtegi senti  linnakassasse tagasi jõudnud ning ilmselt ei jõua ka lähiaastatel.

Kohtla-Järve linnapea Ljudmilla Jantšenko, kes vähem kui aasta tagasi nimetas oma eelkäija Jevgeni Solovjovi korruptsiooni süütegusid pigem vigadeks kui suurteks kuritarvitusteks, on nüüdseks märgatavalt meelt muutnud ja leiab, et Solovjov teenis linnapeana Nikolai Ossipenko firma ASi N&V huve ning aitas teenida tollel kriminaalset tulu.

Jantšenko verbaalne meelemuutus

Vahetult pärast linnapeaks saamist mullu sügisel ütles Jantšenko  Solovjovi-Kollo kohtuloost Põhjarannikule rääkides, et linnaeelarvest ei tasutud ühtegi makset, kui seal poleks olnud akti, ehitusjärelevalve kinnitust. “Kõike seda, milles korruptsioonisüüdistus seisnes, võib käsitleda kui vigu. Aga see ei olnud minu arvates selline kuritarvitus, millega keegi oleks midagi teeninud,” märkis ta, tundes samas kahetsust, et Solovjovi advokaatidel ei õnnestunud tõestada, et uurimise all olnud tööd tehti tegelikult ära.

Ka Keskerakonna Kohtla-Järve piirkonna esimees, riigikogu liige Valeri Korb  tunnustas 13 aastat linnapea ametis olnud Solovjovi. “Tema ja ta meeskond töötasid hästi. Mul ei ole talle midagi ette heita,” sõnas ta, leides, et Solovjovi süüdimõistmine polnud õiglane, ja avaldades kahju selle üle, et riigikohus ei võtnud tema asja arutada.

Sel nädalal avalikuks saanud kirjalikus pretensioonis, mille Jantšenko saatis tänavu 31. mail Solovjovile ja kus tegi ettepaneku hüvitada 90 päeva jooksul Kohtla-Järve linnale tekitatud 210 200 euro suurune kahju, kõlab sootuks teistsugune hoiak ja tonaalsus. Ta toob esile, et jättes Kohtla-Järve linna seadusliku esindajana õigel ajal esitamata ASile N&V (kelle õigusjärglaseks nimetab Jantšenko OÜd N&V) alusetult makstud 197 233 euro tagastamise nõude, rikkus Solovjov kavatsetult ja tahtlikult Kohtla-Järve linna varaliste huvide järgimise kohustust. “Teie korraldatud dokumentide võltsimine näitab üheselt, et Te ei kavatsenud seda nõuet ka tulevikus esitada,” on Jantšenko resoluutne, puudutades ühte Solovjovi kuriteoepisoodi, mis tekitas linnale kahju ligemale 200 000 eurot.

Samuti heidab ta ette, et ametiisikuna tegi Solovjov talle usaldatud võõra vara arvelt Kohtla-Järve linnavalitsuse raamatupidamise vahendusel ASile N&V väljamakseid, mille tegemine oli ebaseaduslik, kuna tegelikkuses AS N&V ei olnud käsundusaruannetes ja arvel näidatud töid teinud. Sellise tegevusega tekitas Solovjov Jantšenko allkirjastatud pretensiooni põhjal linnale  kahju 12 966 eurot.

Jantšenko peab vajalikuks Solovjovile meelde tuletada, et aastatel 2006-2009 ehk ajal, mil leidsid aset Solovjovi-Kollo protsessis käsitletud episoodid, kuulus ta linnapeana linnavalitsusse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest tulenevalt on nii linnavalitsus kui ka linnapea linna seaduslikud esindajad. Jantšenko ei maini seejuures, et samadel aastatel oli ta ise samuti linnavalitsuse liige, kes aselinnapeana vastutas rahandusküsimuste eest.

Praegune Kohtla-Järve linnapea heidab oma eelkäijale ette ka seda, et saades teada põhjendamatutest väljamaksetest, asus ta linnapeana neid varjama, selle asemel et esitada tagasinõue ASile N&V. “Kui Te poleks varjanud põhjendamatuid väljamakseid ja oleksite esitanud õigel ajal nende väljamaksete tagasinõude, ei oleks Kohtla-Järve linnale kahju tekkinud,” manitseb Jantšenko.

Ta teeb Solovjovile ettepaneku kanda tema poolt Kohtla-Järve linnale tekitatud kahju 210 200 eurot ja 51 senti 90 päeva jooksul alates pretensiooni kättesaamisest Kohtla-Järve linna pangaarvele. Ta tuletab meelde, et kui Solovjov seda ei tee, on linnal õigus pöörduda kohtusse. Ta lisab, et linnavalitsus on avatud läbirääkimisteks kahju hüvitamise suuruse ja tähtaegade üle.

Asjaosalised küsivad juurde mõtlemisaega

Kuigi varasema hinnangu põhjal oli linnavalitsus pidanud perspektiivikaks kahju sissenõudmist vaid Solovjovilt, läksid kahju hüvitamise ettepanekud teele ka Jüri Kollole ja ASi N&V õigusjärglasele OÜ-le N&V.  Linnavalitsuse õigusnõunik Vadim Vilde ütles Põhjarannikule, et kõigilt kolmelt laekusid vastused septembri alguses ja kõik nad palusid sisuliseks vastamiseks ajapikendust.

Näiteks OÜ N&V praegune juhatuse liige Marika Korsten palub pikendust kuni tänavuse aasta 29. detsembrini “seoses sellega, et dokumentide läbitöötamine antud nõudes on mahukas ning nõuab rohkem aega”.

Praegu Nikolai Ossipenkole kuuluva Uikala prügila tegevdirektorina töötav Jevgeni Solojov rääkis mõned nädalad tagasi Põhjarannikule, et ei kavatse linnavalitsuse ettepanekut vastu võtta. “Ma ei kavatse tagasi maksta midagi sellest rahast, mida nad püüavad mulle nüüd kaela sokutada,” ütles Solovjov, pidades silmas linnavalitsust. Ta lisas, et neid dokumente, mille alusel ASile N&V makseid tehti, ei ole praegune linnavalitsus tühistanud.

Võimaliku kohtusse minekuni kulub veel kuid

Vadim Vilde sõnul ei kavatse linnavalitsus Solovjovile enam lisaaega anda ja asub ette valmistama tema vastu hagi esitamist kohtusse. Tema hinnangul kulub selleks aga vähemalt paar kuud, kuna põhjalikult tuleb läbi töötada kõik episoodid. Suure tõenäosusega peab linnavalitsus selleks palkama appi ka mõne vandeadvokaadi või õigusbüroo. Vilde sõnul tuleb arvestada välja ka see, kuivõrd suureks võivad kujuneda Kohtla-Järve linnale sellise kohtuprotsessiga seotud kulud. Juhul kui linn peaks protsessi kaotama, jääks kogu riigilõivudeks ja advokaatidele kulutatud raha Kohtla-Järve maksumaksjate kanda.

Vilde sõnul ei pruugi ilmselt mitme aasta pikkuseks kujuneva protsessi võidu korral linn tagasi saada isegi selleks tehtud kulusid, rääkimata sissenõutavast 210 000 eurost. “Me ei tea, milline on tema [Solovjovi] raha tagasi maksmise võimekus,” ütles ta, viidates, et pensionieas Solovjovilt, kes võib ajal, mil otsus jõustub, praegusest töökohast Uikala Prügilas lahkuda, ei pruugi laekuda rohkem kui sada eurot kuus. Kui ta aga viioldamise tunde võtab, ei pruugi sedagi tulla.

Otsuse, kas esitada Solovjovi vastu hagi või mitte, peab Vilde sõnul kõiki sellega seotud asjaolusid arvestades langetama volikogu.

Linnapea venitamist ei tunnista

Kohtla-Järve volikogus opositsioonis olev Eduard Odinets küsis  septembri alguses  esitatud arupärimises linnapea Ljudmila Jantšenkolt, miks on linnavalitsus kasutanud venitamistaktikat, oodates, millal aegub kahjunõude esitamise võimalus Kollo vastu ning jõuab kätte ka Solovjovile esitatava nõude aegumine. Jantšenko hinnangul ei ole tegu olnud venitamisega. Ta põhjendas olukorda, kus ka aasta pärast kohtuotsuse jõustumist pole kahjunõuet ikka veel esitatud, materjalide suure mahu ning õigusliku olukorra keerukusega, kuna ühene kohtupraktika samalaadsetes asjades puudub.

Süüdistuse järgi teenis Kohtla-Järve linnale teede ehitus- ja remonditeenuseid osutanud AS N&V kriminaalset tulu, kui selle juhatuse liige Nikolai Ossipenko esitas 2006. aasta septembrist 2009. aasta augustini linnavalitsusele valeandmeid tehtud remondi-, hooldus- ja korrashoiutööde kohta. Aktides kajastati muu hulgas lepingu raames tehtud tööde objekte, sisu, mahtu, maksumust ja tegemise aega, mis ei vastanud tõele ning mida linn ilma kontrollimata aktsepteeris. Peale selle vormistati tagantjärele ümber tööde vastuvõtu- ja ülevaatusakte, et varjata ülemaksete tegemist. Ossipenko pääses kohtu alt tervisliku seisundi tõttu. ASi N&V vastu ei saanud aga nõuet esitada, kuna omanik likvideeris selle ja moodustas selle asemel osaühingu N&V, kes jätkab Kohtla-Järvele kommunaalteenuste osutamist.