Ühinevad Vaivara vald ja Narva-Jõesuu linn ei saavutanud maasturi loosimisega uute elanike värbamise kampaanias soovitud tulemust. Haldusreformiga omavalitsustele kehtestatud miinimumnormist − 5000 elanikku − jäi ikkagi puudu 210.

Tagantjärele targana on lihtne igasuguseid põhjusi välja tuua. Ilmselt oleks eesmärgi saavutamine lihtsam, kui kampaaniat oleks alustatud varem. Praegu langes see pühadele ja pühade-eelsele ajale, kui inimestel on peas märksa olulisemad küsimused kui elukoha registreerimine.

Võib-olla oleks abi olnud ka diplomaatiast. Võinuks püüda näiteks siluda suhteid suure naabri Narva linnaga ja harutada lahti kas või aastaid vägikaikaveo objektiks olnud Narva ja Narva-Jõesuu vahelise kergliiklustee planeeringuga seotud umbsõlmed. Vastutasuks oleks Narva võimud vahest andnud naabriabi korras signaali, et need narvalased, kel tihe side Narva-Jõesuu ja Vaivaraga, võiks end sinna registreerida. Nii oleks vajalik 5000 ehk täis tulnud.

Oluline on, kas need ligemale veerand tuhat inimest, kellest said nüüd Vaivara/Narva-Jõesuu uued elanikud, pärast loosimistulemuste selgumist sinna jäävad ning kas tegu on suuremas osas uute maksumaksjatega või pensionide ja toetuste saajatega. 250 lisaelanikku toob aga kaasa suurema ühinemistoetuse, mis katab kampaaniakulud kuhjaga.

Põhiküsimus on aga, kas valitsus teeb Vaivarale ja Narva-Jõesuule erandi ning jätab nad kellegi kolmandaga sundliitmata. Neile ei saa ette heita, et nad poleks püüdnud kõigest väest…