29. jaanuaril toimus vallavolikogu istung, kus arutati käesoleva aasta eelarvet. Päevakorras oli lasteaiatasu tõstmise ja Jõhvi mikrorajoonis asuva raamatukogu sulgemise küsimus.
Ma olen kindel, et nii üks kui teine avaldab negatiivset mõju ning toob tulevikus endaga kaasa raskeid tagajärgi. Mõistes nende küsimuste olulisust, pöördusin istungi eel kirjalikult vallavolikogu liikmete poole ning kutsusin neid üles säärastest sammudest hoiduma. Selgitan, miks ma seda tegin.
Tänavune aasta tõotab tulla väga keeruline nii meil vallas kui ka kogu riigis üldiselt: täheldatav on majanduskasvu langus, tootmismahtude vähendamise tõttu on alguse saanud koondamiste laine, palgatase on madal.
Kõik see mõjutab väga valusalt ka noori peresid. Isegi ühe lapse ülalpidamine on tänapäeval väga kulukas. Seda eriti siis, kui me tahame temast kasvatada mitmekülgselt arenenud ja haritud isiksust. Lastesse panustamine tähendab tulevikku investeerimist, see on kõige tõhusam vahend demograafilise olukorra parandamiseks ning lõppude lõpuks ka kristlike õpetuste järgimine.
Ma arvan, et tsentristid Pürg ja Paap ning Jõhvi vallavolikogus esindatud pseudosotsiaaldemokraadid, kes võtsid sõna lasteaia ja huvikooli osalustasu tõstmise poolt, tekitasid oma erakonna mainele suurt kahju. Kuid veel imelikum tundub kohalike tsentristide ja pseudosotsiaaldemokraatide käitumine, kui nad ilma igasuguste süümepiinadeta hääletavad kaubanduskeskusele ligipääsuteede ehitamise tarbeks 200 000 euro suuruse laenu võtmise poolt.
Kas tõesti on järeltuleva põlve kasvatamise ja arendamise küsimus vähem tähtis kui hetkeliste ärihuvide rahuldamine? Tuleb välja, et asjad on just nimelt nii. Ja sellele kõigele on väga lihtne seletus: nimetatud kaubanduskeskuse omanik on härra Mänd, kes on ühtlasi vallavolikogu majanduskomisjoni esimees.
Juurdepääsuteede ehitamiseks ette nähtud summast oleks ilmselt jätkunud selleks, et lahendada lasteaedade ja huvikoolide töötajate palgatõusu küsimus. Vähemalt oleks see aidanud seda probleemi leevendada. Kuid vallavolikogu kuulekas enamus otsustas teisiti.
Ma olen nõus, et lastega töötavad inimesed peavad saama väärilist palka, kuid miks peab seda õilsat eesmärki ellu viima kõige vaesemate ehk sotsiaalvaldkonna arvelt? Miks ei tehta seda suureks puhutud haldusaparaadi arvelt? Me anname rõõmsalt teada (ja ilmselt on meil selleks ka seaduslik alus) valla saavutustest infotehnoloogia vallas, ent kus on nendest saavutustest saadav materiaalne kasum? Millist reaalset kasu see sellelesamale sotsiaalvaldkonnale toob?
Ma arvan, et on aeg panna erakonnad ja valimisliidud seadusega vastutama oma valimiseelsete lubaduste täitmise eest, et oleks näha, mida lubatust ei õnnestunud ellu viia objektiivsetel põhjustel ning mis oli poliitiliste mängude tagajärg.
Parim hinnang sellisele tegevusele on valijate arvamus oma esindajate valimisel kohalikesse võimuorganitesse.