Seda oli omamoodi huvitav oodata, et mis saab omavalitsusjuhtide palkadest pärast haldusreformi. Eks ta ju loogiline tundub, et ühinenud omavalitsustes vallavanemate-linnapeade palgad kasvavad, sest on ju kasvanud nii territoorium kui ka elanike arv. Kindlasti kasvab esialgu ka töö pingelisus, sest tegelik liitmine alles algab ning selle käigus tuleb teha ka üksjagu ebapopulaarseid otsuseid.

Ida-Virumaal on vaieldamatuks palgaliidriks tõusnud Tauno Võhmar, kelle juhtida on elanikkonna arvu poolest tagantpoolt kolmas, ent territooriumi suuruselt Eesti üks suuremaid omavalitsusi. “See on minu tingimus,” teatas Võhmar volikogule põhjenduseks, öeldes, et muidu ta pole nõus vallavanemaks hakkama.

See vahejuhtum näitab, et Alutaguse vallavanem tunneb ennast väga kindlalt, sest saab volikogule enda palgatingimusi dikteerida. Ja pealegi on Alutaguse vallast saanud Ida-Virumaa kõige jõukam vald, kuna sinna liideti suisa kolm põlevkivivalda. Nii et rahapuudust seal olla ei tohiks.

Tegelikult on pärast haldusreformi palgad tõusnud kõikides ühinenud valdades. Ida-Virumaal on (kui Alutaguse erand välja arvata) kõigis ülejäänud kolmes − Lüganuse, Toila ja Narva-Jõesuu − omavalitsuses vallavanema/linnapea kuupalk 2500 eurot. Suuremate linnade juhtide töötasud on aga esialgu jäänud endiseks: Narvas ja Kohtla-Järvel saab linnapea 3000 eurot, Sillamäel 2245. Ka Jõhvi vallavanem hakkab endiselt saama 2800 eurot.

Kuigi omavalitsusjuhtide palganumbrid võivad tekitada emotsionaalset huvi, ei oma need isegi pärast tõusu omavalitsuse eelarves olulist osakaalu. Märksa tähtsam on, mida ja kui palju konkreetne omavalitsusjuht suudab oma ametis ära teha, et paraneks elukeskkond ja elanike heaolu. Kui juhi palk on positiivsete tulemustega mõõdetav, on ka esmapilgul kõrgena tunduv töötasu läinud asja ette.